Lafaek News–United States Agency For International Development (USAID), kongratula Tais Timor-Leste ne’ebé anúnsia ona katak, nasaun nia aplikasaun ba inskrisaun Tais nu’udar patriomoniu kulturál ne’ebé hetan ona rekoñesimentu iha mundu internasionál.
Diretora Misaun USAID iha Timor-Leste, Zema Semunegus, hateten, oras ne’e daudaun Tais rejistu ona ho nasaun sira seluk nia aset kulturál famozu sira iha mundu internasionál, mak hanesan boneka liman tradisionál husi nasaun Ejitu, produsaun sasan-keramik bisalhães husi Portugal, no ró liman-fatin arte antigu phinisi husi Indonézia. Rejistrasaun ne’e loke ona dalan ba alokasaun doláres Amérikanu besik $270,000 husi fundus Patrimóniu Kulturál Imateriál ba implementasaun planu salva guarda ba Tais.
Neduni Projetu ne’e espera atu hasa’e koñesimentu públiku nian kona-ba Tais, motiva foin-sae sira atu iha interese ba Tais no aprende tékniku kona-ba soru-tais, aumenta oportunidade rendimentu ba soru na’in sira, atrai turista sira nia interese kona-ba Tais nu’udar Timor-Leste nia kultura, no mós hametin liután soru-tais sira nia ligasaun.
“Ami hakarak kongratula Timor-Leste ne’ebé atinji ona rezultadu signifikante ida-ne’e no rekoñesimentu UNESCO nian sei valoriza importansia kultura Tais ba Timor-Leste no feto Timoroan sira nia kontribuisaun valiozu ne’ebé sira halo liu husi soru tais furak ne’e, sei ajuda rendimentu família uma laran através nasaun ba jerasaun tuir mai no mós hasa’e liután oferta kulturál nian ba turista sira,” dehan Diretora Misaun USAID, Zema Semunegus, iha Timor Plaza Dili, segunda (20/12/21).
Diretora ne’e informa, USAID nia Projetu Turizmu ba Ema Hotu fó apoiu atu ajuda autoridade Timoroan no parte interesada sira ho dalan hotu-hotu, hahú estabelese Nasionál Komité ba Patrimóniu Kulturál Imateriál (PKI) atu kordena prosedimentu aplikasaun nian. Rekerimentu UNESCO nian ida mak tenke iha involvimentu husi parte interesada oi-oin hahú husi reprezentante Governu to’o iha ONG nasionál no grupu komunidade soru-tais nian atu asegura konsensu tomak hodi suporta aplikasaun ne’e.
“Ida-ne’e atinji liuhusi konsultasaun oioin iha forum ida ne’ebé organiza husi USAID, ho tema Proteje, Prezerva no Promove Tais Dalan atu ba iha UNESCO nia rekoñesimentu Patrimóniu Kulturál Imateriál no pasu ikus liu iha prosesu aplikasaun ne’e mak produsaun kona-ba filme badak ne’ebé UNESCO presiza, atu esplika kona-ba tais nian signifikadu loloos no abilidade ne’ebé uza hodi transforma kabas-rahun naturál sai koloridu molok atu ba soru,” Dehan Nia.
Iha fatin hanesan, Sekretáriu Estadu Arte no Kultura (SEAK), Teofilo Caldas akresenta, Tais hanesan parte importante ida ba Timoroan sira nia moris, Tais bele uza ba dekorasaun no prodús traze tradisionál ho modelu espesífiku ba feto no mane. Tais mós bele uza ba simu bebé ne’ebé foin moris nomós uza ba kazamentu, serimónia tradisionál no festivál kulturál.
“Ami apresia tebes povu Amérikanu sira-nia kontribuisaun ba iha submisaun UNESCO ne’ebé ohin atinji ona,” dehan Sekretáriu Estadu Arte no Kultura, Teofilo Caldas.
Nia informa, envolvimentu husi USAID nia Projetu Turizmu Ba Ema Hotu importante tebes no presiza duni ajuda Governu atu elabora planu salva guarda ba tais.
“Ita mós sei husu sira-nia apoiu liután atu dezenvolve konteúdu kurríkulu edukasaun nian no asisténsia tekniku ho sertifikasaun tais,” katak SEAK Teofilo Caldas.
Aleinde ne’e Fundadora Timor Aid, Maria do Ceu Lopes da Silva, hateten, rejistrasaun UNESCO rekomenda katak Governu presiza halo monitorizasaun no hamenus kualker konsekuénsia ne’ebé ita la espera mosu husi sobre turizmu no sobre komersializasaun hodi buka balansu entre funsaun ekonomia no sosiál no kultura kona-ba tais. Neduni UNESCO nia projetu foka ba foin-sa’e sira sei atu ajuda proteje lisan kultura tais nian ba tempu naruk.
“Ami sente orgullu tebes atu haree ami-nia mehi naruk bele sai realidade. Ikus liu, manan nain loloos ba rejistrasaun UNESCO mak soru nain Timoroan sira, Tais sai nafatin kbi’it ekonomia sustentavél ba feto rural, Ha’u espera katak UNESCO nia nomeasaun sei reforsa liután apoiu ba soru-nain sira iha Timor-Leste, liuliu iha area prezervasaun,” hakotu Nia.
Midia USAID




