Tempo. CO, Jakarta-Traballadór Migrante Indonézia hasoru limitasaun barak-tebes durante pandemia covid-19, traballadór balun patraun la selu sira, balun hasai husi servisu no balun obrigado tenke hetan ajitasaun durante implementasaun regras governu nian.
Durante komemorasaun loron traballadór migrante sira nian iha 18 dezembru, ne’ebé mak servisu ho Tandem ho Malaysia Kini, Iha andamentu ba rekursu no terus ne’ebé mak traballadór sira infrenta, Governu konsidera sira nuudar EROI rezerva husi nasaun sira seluk durante pandemia ne’e.
Tanba kestaun ekonomia no susar atu halo haruka osan ba nia oan hodi fila ba uma, traballador Indonezia ida naran Tini Taturia hola desizaun dezperadu atu servisu iha tinan 2021 nia klaran , maski nia hatene katak governu Malaysia aplika ona konfinamentu obrigatoriu ka estadu emerjensia.
Desizaun krítiku ne’ebé Tini hola ne’e halo autoridade Malaysia kaer nia. Nune’e nia dehan, “ Ha’u husu deskulpa ba asaun violasaun ne’ebé mak ha’u komete. Laiha tan dalan seluk mai ha’u atu han hodi aguenta moris tanba ne’e ha’u obrigado tenke sai ba liur hodi buka osan balun no hahan. Ho esplikasaun hirak-ne’e konvense duni autoridade polisia komprende nia hodi tolera no haruka nia fila bá uma no hela nafatin iha uma, labele sai ba fatin seluk.
Dezde pandemia ne’e ataka nasaun hotu-hotu iha mundu rai-klaran inklui Malayzia Tiny hetan destinu ka sorte ida aat tebés. Tanba pandemia ne’e governu Malayzia deside hodi aplika estadu emerjensia ka konfinamentu obrigatoriu iha teritoriu tomak.
Governu Malaysia bandu ema ema atu labele ba servisu. Tiny ho nia la’en mós durante ne’e hela de’it iha uma iha Puchong hanesan sidade boot ida iha Distritu Selangor. Familia ne’e mai husi NNT no sira labele hetan tan osan no labele haruka tan osan ba sira-nia familia iha rai moris fatin.
Tiny hatete katak “Durante pandemia ida-ne’e halo ha’u nunka haruka osan ba Indonesia hahu husi pandemia mosu iha períodu dahuluk.” Fen la’en ida-ne’e sempre hetan apoiu hahán husi sira-nia empregadór, governu Indonezia nomós doasaun ka ajudu umanitarian husi ingreja.
Iha inisiu tinan 2021 fulan fevereiru, Tiny servisu filafali nuudar dasa rai (Cleaner) ho vensimentu mensal ho montante 64 ringit (218 Rp). Maibé iha tinan 2021 nia klaran susar ida mosu tan fali ba nia,tanba governu deside tan dala-ida hodi aplika estadu emerjensia tanba ho razaun kazu Vairante Delta ninia trazmisaun. Nia sente lakón boot tanba laservisu fali tan ona.
Ho situasaun hirak ne’e hotu, halo ami hanoin atu filafali ba ami-nia rai maibé nafatin ami labele halo buat ida tanba kustu hola billete maizumenus 1.800 ringgit ka miliaun 6 Rp no ami labele hola ticket karung hanesan ne’e. Ami pasensia hela nafatin iha ne’e no ho matan-been banhira ami rona ami-nia familia ruma mate tanba Covid iha ami nia rai. Sira na’in-rua ne’e depende de’it ba oportunidade osan mean ruma akontese ba sira.
Ema hanesan Tiny ne’e ninia istória moris halo traballadór migrante Indonesia sira ne’ebé mak hela iha nasaun seluk. Preokupa hotu. Ajensia protesaun traballadór Migrante Indonesia fó sai katak iha fulan novembru 2021 migrante barak liu ne’ebé mak hato’o lamentasaun hirak-ne’e, traballadór sira ne’ebé mai husi Malaysia. Husi fulan janeiru to’o novembru 2021 ema ne’ebé mak hato’o lamentasaun ne’e hamutuk ema na’in-367 iha Malayzia husi total numeru rihun 1.553 ne’ebé mak alista iha kada estadu.
Bazeia ba tipu ema-ne’ebé mak halo keixe mak maioria traballadór migrante husu atu lori fila ba sira rai moris fatin mak hamutuk na’in-486. Iha razaun prinsipal 5 inklui, la simu salariu, mate iha ema nia rai, Tráfiku Umanu no mal trata.
Human Traficking Watch (HTW) rekoinese katak traballadór sira hasoru trafiku umanu kontinua sai ameansa boot ba traballadór migrante sira to’o momentu ida-ne’e. Reprezentante HTW Malayzia nian Dewi Kholifa hatete katak maioria ema neebe mak halo keixa ne’e mai hosi setor konstrusaun no traballadór lokal sira.
Dewi mós dehan katak traballadór sidadaun Indonesia barak ne’ebé mak mai halo keixa ba HTW ne’e lakonsiente katak sira hasoru dadauk violensia empregu nian. Barak tebes mos hanoin lahetan ona embaisada Indonesia ne’e mak saida no embaisada ne’e lokaliza iha ne’ebé mós sira lahatene. Iha balun mós lahatene hakerek rasiik sira-nia naran.
Sindikatu kriminozu sira dala barak liu aproveita oportunidade ida-ne’e Sra. Dewi dalabarak hakfodak no preokupa ba ema neebe halo keixa ne’e ninia servisu lejítimu nuudar traballadór maibé dalabarak la temi iha sira nia pasaporte nuudar dokumentu importante ne’ebé mak sira nia empregadór mak rai fali.
Iha kazu balun ne’ebé mak traballadór migrante sira koko atu asina kontratu subar ne’ebé mak ajente sira rai hanesan segredu. Hahalok ida-ne’e sei fó impaktu ba pagamentu ka vensimentu mensal ne’ebé la di’ak. Dewi mós katak “Maski sira ne’e kontrata ho legalmente, maibé pagamentu salarial ne’e mak sai problematika ho nune’e ita presiza husu atensaun ba estadu Indonesia atu fó protesaun ne’ebé mak sufisiente ba traballadór migrante Indonesia ho di’ak.
FILA-FALI BÁ UMA ATU HETAN FALI NAROMAN

Traballadór migrante Indonesia hasoru hela problema boot ida dezempregadu. Nomós laiha asistensia social ruma ne’ebé mak fó ba sira
Hafoin semana ida depois Sra. Carmina to’o iha Brunnei Darrusalam, ninia kaben Edi hakotu iis tanba sofre moras respiratóriu iha fulan marsu 2019. Javanez ne’e bá halo servisu iha rai liur nuudar traballadór migrante atu selu ba ninia kaben ninia tratamentu.
Inan ho idade 50 ne’e rona fali informasaun ida halo nia hakfodak tebes hafoin Edi ninia mate liu loron 40. Situasaun ida-ne’e halo ha’u emosaun liutan no ha’u sente hakfodak no laran moras tebes. Subliña nia ba TEMPO iha inisiu fulan dezembru tinan 2021.
Iha momentu ne’ebá maski nia iha situasaun ne’ebé difisil tebés ba nia maibé laiha opsaun seluk ba nia. Carminha obrigado tenke halo servisu nuudar asistene uma durante semana ida hodi bele osan ruma atu selu ninia tickete hodi fila bá ninia rai moris fatin.
Mehi ida ne’ebé Carminah iha atu filafali ba nia rai mosu ona iha ninia hanoin hafoin ninia la’en mate. Nia konta tuir katak ninia empregadór fó ona autorizasaun ba nia hodi fila ba nia rai maibé ho kriteriu ida katak nia tenke responsabiliza ba kustu hotu ne’ebé mak nia presiza hodi fila ba nia rai.
Problema ida tan ba ha’u mak ha’u-nia salariu pendente hela no ha’u seidauk bele foti, nune’e ha’u aumenta konfuzaun tan de’it. Saída mak ha’u sei lori fila ba Indonesia? Ikus mai ha’u deside hodi aguenta servisu nafatin to’o ninia kontratu remata mak foin nia fila ba Indonezia.
Carminha ninia viazen hosi Brunei. Nia halo ona 300-ringgit ka konverte ba Rp karik hetan 3.1 miliar maibé infelizmente tenke ku’a 100 ringit ba ninia fulan 10 nian ba ajente. Nia subliña.
Carminah filafali mai Indonezia iha fulan Marsu 2021 ho ninia osan fulan nian kompletu aumenta tan ho kustu viazen nian hotu ne’ebé mak ajente ka patraun mak selu hotu, ho objetivu ida atu fó garante ba nia hodi bele filafali ba servisu ho ajente ka patraun refere. Karik Carminah hakarak deside atu kontinua servisu no lalika fila ba Indonezia. Ajente ne’e hanoin nune’e tanba susar tebes atu hetan fali traballadór ida iha situasaun pandemia ida-ne’e.
Carminah tenke servisu makaas hodi halo osan naton molok fila bá ninia moris fatin. Dezde ninia la’en kaben mate, ninia oan sira nia nesesidade no avó nia moras sai hanesan responsabilidade boot iha ninia kabaas leten.
Durante fulan-tolu liuba, Carminah hetan servisu ida nuudar kuidadu ba labarik (Babysitter) ho vensimente mensal Rp 1.2 kada fulan. Nia hatete katak durante ne’e nunka hetan asistensia social ruma husi governu durante situasaun susar pandemia ida ne’e. Ha’u konsege rejistu duni maibé ladauk hetan asistensia ruma.
Ita haree hanesan traballadór Indonesia sira fila mak foin pandemia ne’e tranzmite. Kordenadór do Ministro Economia Airlanga Hartarto hateten katak traballador Indonesia ne’ebé mak fila mai iha fulan abril mak total liu ema na’in rihun 24 no iha fulan maiu numeru traballadór imigrante ne’e aumenta to’o rihun 25. Ministru rekursu Ida Fauziva hateten katak Iha tinan 2020 fulan abril ema hamutuk 88.759 mak fila mai Indonezia.
Iha traballadór migrante balun ne’ebé mak sei fó risku ba saúde durante sira nia viazen fila mai Indonezia nune’e sira tenke ba hela kuarantina ne’ebé mak preve ona iha sirkular Task Force Covid-19 ho numeru 23/2021. Maski regras hirak-ne’e esplika katak governu ka estadu mak sei responsabiliza ba kustu hotu ne’ebé durante ne’e iha fatin quarantine maibé infelizmente, realidade hatudu oin seluk tanba sira tenke selu rasiik sira-nia kuarantina.
Traballadór migrante ida naran Arumy Muzhady ne’ebé uluk servisu iha Singapore hateten katak tanba ami-nia kolega ida ne’ebé mak hela iha kuarantina iha Hotel Bali bele selu fali ninia kustu sira hotu? Mezmu kolega ne’e fila fali mai Indonezia tanba ninia kontratu servisu mak hotu.
Arumy mós hatete katak kolega ne’e selu rasiik ninia kustu hotu-hotu laho iha informasaun ne’ebé mak sira rona antes. Nia mós servisu nuudar ajensia ida ne’ebé mak responsabiliza b aba traballadór migrante sira nia kestaun.
Midía Tempo mós fó sai kona-ba aspetu ne’ebé sees ona husi Kuarantina iha fulan jullu tinan ne’e, ne’ebé mak inklui ona ho saida mak migrante traballadór sira sente.
Titin ho idade 43 mós kumpri auto kuarantina iha otel Tangerang, Banteng hamutuk ho ninia kolega lubuk ida ne’ebé mak foin fila husi Taiwan iha fulan janeiru. Titin hatete katak periodu kuarantina no teste PCR tuir loloos ne’e gratuita no labele selu maibé realidade hatudu oin seluk tanba sira tenke selu ho montante Rp 1.6 ba teste PCR Swab. Tanba ne’e Titin ho nia kolega sira halo Kritika ba hahalok ida-ne’e ho nune’e sira hatuun kustu husi 1.6 tuun ba Rp rihun 800.
Diretor ba kuidadu Migrante, Anis Hidaya hateten katak traballadór migrante sira ne’ebé mak fila ona mai rai laran ne’e posivelmente aumenta numeru dezempregu iha rai laran tanba kampu servisu menus. Anis esklarese liutan katak traballadór sira ne’e balun komesa fa’an hotu ona sira-nia asset ka sasán no balun komesa halo ona imprrestimu hodi sustenta sira nia moris lorloron nian.
Hidayah hatete katak organizasaun ILO hasai ona rekomendasaun 6 atu atu inklui traballadór vulneravél sira ne’e iha politika prioridade ida maibé infelizmente governu ladauk introdús programa signifikativu ruma.
Tuir loloos ne’e governu iha ona programa servisu social atu apoia ema hirak ne’ebé mak afeita ba Covid-19, ministeriu mak halo distribuisaun subsidiu ho montante Rp rihun 600 ba traballadór migrante sira ne’ebé mak hetan vensimentu kiikliu Rp 5.
Iha fulan Novembru Anis informa hela ba TEMPO katak traballadór migrante hirak ne’ebe mak fila ona mai rai laran ne’e la kualifikadu ona ba kategória ida ne’e, maski sira rejistu nuudar membru ajensia Seguransa social. Nia mos hateten katak sira labele konsidera ona tanba hafoin sira fila husi strajeiru mai ne’e la’os ona traballadór ona.
Nune’e mós traballadór migrante sira ne’e la hetan asistensia husi governu. Anis hatete katak skema ba asistensia social ne’e la aplika ba traballadór migrante sira tanba sira la’os kategoria ema ki’ak.
Traballadór imigrante barak mak fila mai ho osan ne’e’e mak sufisiente. Ajensia Kabumen ninia kordenadór , Sr. Syaipul hateten katak traballadór balun tenke fila mai sira nia rai laho salariu kompletu iha inisiu tinan 2020 bainhira Covid-19 mosu fofoun.
Anas esklarese liutan katak “ Sira ta’uk tebés moras aat ida-ne’e. Ate balun hanoin katak di’ak liu fila ba ita nia rai duke hela nafatin iha ne’e maibé lasimu salariu kompletu.” Kuaze traballadór migrante hamutuk na’in-40 husi ha’u nia rejiaun ne’ebé mak servisu hela iha Saude Arabia, Taiwan, Hongkong no Malaysia.
Tuir Anas ninia hanoin katak traballadór migrante sira ne’e bele hetan apoiu husi governu lokál hanesan; formasaun sira ne’ebé mak Eleva ema ninia abilidade liuhosi kria Batik, Te’in, Halo dose no negósiu jeral sira seluk.
Anas rasiik mós durante ne’e akompaña traballadór migrante atus resin ne’ebé mai hosi suku 5 ne’ebé diferente iha ninia ajensia. Sira forma komunidade sira ne’ebé kompostu husi ema na’in-20 to’o 25 halibur sira tuir programa ne’ebé mak sira iha interese atu tuir.
Komunidade sira sei submete sira nia proposta ba ajensia sira, hanesan departamentu Forsa rekursu no koperativa UKM. Dezenvolve abilidade ne’e mak sai objetivu prinsipal hafoin de formasaun.
Nia hatete katak traballadór migrante uluk no sira ne’ebé mak iha osan barak ka kapasidade ekonomia sufisiente fó ona sira apoiu kapital. Dalabarak liu ami simu programa finanseiru.
Xefe ajensia ba protesaun traballadór migrante Indonesia nian (BP2MI) Benny Rhamdani esplika katak governu sei kontinua nafatin fó protesaun ba traballadór migrante sira inklui mós ba hirak ne’ebé mak fila ona mai rai laran. Nia hakle’an liutan katak ida-ne’e lei numeru 18/2017 koalia kona-ba protesaun ba traballadór migrante Indonesia nian.
Vice bankada partidu Hanura hatete katak BP2MI mós iha ona planu atu inntrodus programa foun rua ba traballadór migrante ne’ebé mak voluntatiamente halo iha komunidade ne’ebé mak sei estabelese iha sidade 260 nia laran.
Programa segundu ne’e sei publika nuudar asosiasaun Enrepeneur ida ka Perwira PMI. Programa rua ne’e sei lansa iha loron 18 fulan dezembru iha ambítu komemorasaun loron internasional migrante nian.
Beny mós hatete katak programa ne’e sei fornese ba sira ne’ebé mak fila ona mai Indonesia no iha ona hanoin atu komesa sira nia negosiu.
Reprezentante ba Kuidadu traballadór migrante iha Malayzia Alex ong hatete katak bandu ka regra ba Pandemia ne’e ninia alvu mak ba ema hirak ne’e lahó dokumentu legal ruma. Tanba ema sira ne’e depende de’it ba servisu lorloron hodi hetan buat ruma hodi aguenta moris nomos regras hirak-ne’e obrigaga sira hodi lakon sira ia servisu no labele hetan osan ruma hodi sosa hahan, selu uma hodi hela no hatan ba nesesidade baziku sira seluk.
Sr. Ong mós hatete katak durante situasaun difisil ida-ne’e servisu social inklui embaisada Indonezia hasoru problema boot ida mak susar tebes atu hetan ka hasoru traballadór migrante sira ne’ebé hela namkari iha fatin-fatin. Maksi dala-ruma ami tun ba mobiliza sira iha dalan, ami haree sira sofre tebtebes. Ida-ne’e mak sai dezafiu boot ida no foin akontese dala-ida iha situasaun difisil ida hanesan ne’e.
Alex haktuir katak ninia organizasaun bele halo intervensaun ka halo asaun ruma, bainhira hetan autorizasaun legal ruma husi embaisada Indonezia ne’ebé mak hetan aprovasaun husi autoridade local sira. Situasaun aat liu mak bainhira sira haree sidadaun Indonezia barak tebes mak hela iha luron no han hahan ne’ebé lamerese sira atu konsumu iha fatin lixu nian. Ho razaun hirak-ne’e ma kami-nia foku mak fó asistensia hahan ba sira atu bele salva traballadór migrante sira husi Indonezia.
Aleinde ajudu umantarian ba hahan nian, Alex mós loke kasu sira seluk balun hanesan esplorasaun no kazu agresaun fiziku ne’ebé mak komete husi empregadór sira no ida-ne’e kontinua akontese to’o mai agora. Durante situasaun ida-ne’e akontese, Eskuadra Kuidadu Migrante nian ne’ebé mak lokaliza iha Condominium mós lakonsege atu akomoda vitima sira. Tuir nia katak normalmente edifisiu kuidade ba migrante nian babain usa nuudar mahon ida hodi fó protesaun ba migrante Indonezia sira ne’ebe mak presiza tebes protesaun.
Xefe ba ajensia protesaun traballadór migrante Indonezia nian (BP2MI) Benny RHamdani hatete katak governu ninia difikuldade atu fó protesaun ba traballadór migrante mak traballadór balun ne’ebé mak moris di’ak uitan tama mai lakumpri regra sira ne’ebé mak estabelese. Dadus hatudu katak traballadór migrante sira hamutuk miliaun 4.3 de’it maibé realidade hatudu katak liuhosi Banku Mundial sujere katak kuaze ema na’in miliaun 9 traballadór migrante husi Indonezia.
Ita sita husi dadus Banku Mundial katak ita-nia traballadór migrante ne’e hamutuk miliaun 4.7 ne’e la rejistu no ha’u fiar 100 % katak kuaze pursentu 90 husi sira ne’e sai vitima ba trafiku umanu.
Benny insiste nafatin katak ema hirak ne’ebé mak laós ofisialmente konsidera nuudar traballadór ne’e latama ba governu ninia prokura no susar tebes atu identifika sira-nia orijinalidade ka identidade. Agora dadauk ne’e sira servisu ne’ebé? Servisu espesifiku saida mak sira halo? Governu rasiik mós deside atu labele hola asaun lalais hafoin vitima ruma halo keisa karik iha insidente ruma akontese.
Razaun hirak ne’e hotu mak ami kontinua halo sosializasaun boot ba ida seguransa imigrasaun no husu ema hotu-hotu atu hakribi onaba servisu estranjeiru ho ilegalmente. Benny dehan.
Diretór Protesaun sidadania ministerium negosiu estranjeiru, Sra Judha Nugraha mós rekoinese katak pandemia ne’e kontribui duni ba servisu imigrasaun sira, relasiona ho traballadór sira nia dokumentu imigrasaun nian ne’ebé laiha ona rekursu ruma hodi hetan rendementu ba estadu no ida-ne’e prejudika tebes ba problema lojistika.
Atu resolve kestaun hirak ne’e mak Nugraha hatete katak reprezentante iha Malayzia distribui ona asistensia governu nian ho forma nesesidade bázika iha tinan 2020. Program aida-ne’e la’o to’o mai agora. Nugraha mós haforsa liutan katak asistensia hirak ne’e ami aloka osan ho montante biliaun 64 Rp ba sukursial reprezentante iha mundu tomak no barak liu ma kami halo distribuisaun iha Malayzia.
Atu fó protesaun ba traballadór migrante sira ne’e no kontinua Haluan governu ninia esforsu hodi atende kestaun ida-ne’e. Nia esklarese katak governu sei kontinua husu apoiu hotu-hotu nian, parseria, sira traballadór ne’e rasiik, komunidade, organizasaun masa hotu inklui autoridade local hotu.
TRABALLADÓR MIGARANTE BARAK MAK LAKÓN ESPERANSA KA LAIHA DALAN ATU MORIS

Traballadór Migrante husi Indonezia barak mak duvida ho Pandemia Covid-19, hanesan sira balun hakotu sira nia servisu la ho kompensasaun, ekuantu sira balun mós servisu sein salariu. Sira barak konsidera katak Governu Indonezia la iha esforsu masimu hodi luta kontra Direitu traballadór migrante sira nian.
Tempo no Sasakawa fundasaun paz nian foti kestaun ne’e bainhira iha komemorasaun loron Internasional ba migrante sira nian iha loron 18 fulan Dezembro.
Rijal Al hudi Embaixadór Indonezia ne’ebe destakadu iha Malazia informa katak Agora daudaun iha Malazia númeru pandemia sae aas bele mós akontese konflitu entre Traballadór migrante no Emprezariu sira. Iha emprezariu barak mak afeitadu ho pandemia no laiha tan rendimentu, signifika katak sei hamosu problemas barak entre sira. Tenik Huda liuhusi Malazia Kini.
Rijal Informa katak kona-ba asuntu protesaun ba traballadór migrante sira ne’e Embaixada indonezia agora daudaun liuhsui ninia Konsulado Jeral fornese ona linha direita(hotline), Nia admite katak embora ida ne’e efetivu de’it ba pandemia tinan daruak nian. Governo ho parte interesadas sira mós sei buka atu estabelese sistema proprio ida hodi bele implementa no responde ba iha pandemia tinan primeiru nian. Entertanto tama ba iha tinan daruak nian, Embaixada Indonezia no Konsulado Jeral sei hametin liu tan Parseria ida ho Polisia Royal Malazia ninian.
Parseria importante ida esplika kona-ba pakote distribuisaun asitensia sosial , hodi responde ba pandemia tinan daruak nian liuhusi KBRI distribui ona pakote rihun 145-150 ba traballadór migrante Indonezia sira, tuir sira nia presiza. Covid-19 hamosu problemas barak ligadu ho dokumentus sira, liu-liu sira ne’ebe laiha dokumentus. Iha Emprezariu barak maka derepenti la iha kbiit atu selu sira nia traballadór sira,
informasaun klaru bele asesu link ho versaun English iha okos ne’e :




