PRINSIPIUS (AZAS) , PRINSIPIUS-LUTA-NIAN NO TAKTIKA
Hau akompanha komentarius husi alin balun nebe tuir ka lê hau nia hakerek-sira ( artigus). Balun, apressadamente, halo komentariu hodi foti presupostu “teoriku” ka tese-ruma, dehan Avelino ne’e la’os socialista, tamba sira hateke ba medidas nebe hau foti, ka diresaun PST foti.
Balun fali, karik ladun iha anlise objetiva kona ba realidade konjutural-ida, la-lais no até la’o dook liu tan, simplistamente, hodi klasifika Avelino Coelho ho nia PST la’os socilaista tamba apoia fali Maun Ramos Horta iha korrida presidencial. Entende , ka tenta halo prejunsaun seim denominador politiku komum, i la hanoin katak iha vida politika ema ida-idak ka partido ida-idak iha nia estrategia rasik.
Relasiona ho PST apoia DR. Horta iha korrida presidencial 2022-2027, ita hotu, nebe hakarak entende evolusaun pensamentu ka atitude-ida, precija fila hikas ba hau nia diskursu iha 20 desembru 2020, iha Aileu, nebe hau hateten katak ho aktual konjuntura nebe karakterijadu husi forsas pro-demokratikas no forsas la-demokratikas, maka hakarak ka lakohi, forsas sira sei konfigura an iha Frente boot rua iha proximas eleisoens presidenciais no, bele mos, iha eleisoens parlamentares. Iha kontestu ida ne’e maka PST apoia Dr. Ramos Horta.
Agora dadauk, ita assite ona tendensias de rekonfigurasaun. Partidos sira nebe maka uluk nunka aseita halo koligasaun, junta forsas agora, subjetivamente tenta reuni forsas, estabelese plataformas de entendimentu, tantu ba segunda volta presidencial, bem como prepara an ba proximas parlamentares ( bele 2022, bele mos 2023, depende ba ponteiru relojiu hatudu). Ita mos assiste movimentasaun, interesante, husi sidadaun sira. Partidus nebe dehan reprejenta sira ba konfigurasaun ida, sira deside ba apoia kandidatu seluk. Ne’e hatudu nivel de fragilidade estruturas partidarias no nivel de permisibilidade valores ideolojikus maka diresaun partidu iha ho nia adeptus sira.
Até balun , karik ho subjetivismu, ladauk bele absorve enkrujiladas historikas , iha prosesu libertasaun ita nia- rain, entente perfil ita nia lider ida ka seluk, hodi nune’e , duma forma acelerada no komportamentu redasional, klasisfika ema ida nudar advoga imperialismu ka komunismu. Mesmu ke ita ladauk halo klasifikasaun entre konseitus ka terminolojias, husi pontu de vista teoria politika ida.
No debates oi-oin tan, maka ladauk orientadu ka hatur iha bases dialetika. Dialetika maka hanesan Hegel no hikus Marx desenvolve hodi entende nudar “ é a lei que que determina e estabelece a auto-manifestação da ideia absoluta”. Nune’e maka hamosu ideia ida nebe sai husi nia an rasik ( tese), hodi hamosu fali buat seluk ida ( antitese) , no depois fila hikas ba identidade uluk, sai konkretu liu-tan ( sintese). Ikus mai Marx no Engels hamosu konseitu dialektika materialista nebe sai alicerse ba desenvolvimentu materialismu dialektiku no historiku.
Bem, hau sei la–tama klean ba konseitus materialismu, tamba hakerek ida ne’e la iha intensaun atu aborda postuladus Marxismu-Lenenismu. Hau fila fali ba assuntu fundamental maka hau hakarak desenvovle iha hakerek ida ne’e.
Ora bem, hare husi komentarius nebe hau sita, hatudu katak ita nia persepsaun kona ba fenomeno politiku ida ladun sustenta husi ita nia koinesimentu sientifiku kona ba korrente ideolojiku-ida maka ita hakarak tuir, ka expresa-an hola parte. I faktu ne’e diak, tamba koinesimentu la’o tuir regras rasik. Husi saida maka ita hanoin, ita tenta sirkunskreve opsoens nebe iha hodi ikus ita hatasak ita nia komportamentu, politikamente, mesmo ke ita ladauk bele asumi ideolojikamente.
Hare ba komentarius sira ne’e, hau sente iha obrigasaun politika hakerek netik buat balun nebe liga ho Prinsipius, Prinsipius –Luta-nian no Taktika, ho esperansa , laos atu hanorin ka manan hanoin ema seluk, maibe simplesmente atu explika pojisaun Partido Socialista de Timor – PST nia opsoens ke tenki halo iha espasu Revolusaun Demokratika Nasional. Hau fiar katak partido ida-idak iha nia prinsipius rasik, iha nia prinsipius luta-nian no adopta ka iha taktikas rasik husi faje ida ba faje seluk husi nia insersaun politika iha Timor-Leste.
Ba PST, Timor-Leste, aktualmente tama ona iha etapa ida nebe karakterizadu husi kontradisaun bajika rua, ida : ema no forsas politikas –sociais-kulturais nebe fiar katak iha Violasaun Prinsipius Estadu de Direitu Demokratiku, Kosntituisaun , hodi hamosu projetu Politiku Repojisaun Ordem Demokratika Konstitusional; no ida seluk : sira nebe fiar e defende katak buat hotu nebe sira halo la’o tuir hela Kosntituisaun. Normal iha vida em demokrasia e entendimentu espasu liberdade nebe ita ida-idak hetan husi ita nia konkista geral.
Pojisaun rua ne’e maka define ita ida-idak nia komportamentu. Kontradiusaun bajika rua ne’e maka define ita nia metodo de solusaun , bainhira ita entende natureja kontradisaun ne’e, katak kontradisaun antagonika ka não-antagonika. Tamba ita entende katak kontradisaun ne’e iha natureja não-antagonika, maka ita nia metodo de rejolusaun tenki liu husi prosesus demokratikus-konstitusionais, katak liu husi eleisaun presidencial no, karik, lais-liu, bele hamosu mos eleisaun parlamentar.
Partidu ida-idak iha nia adeptus, simpatizantes, militantes no nia kuadrus nebe sustenta partido nia decijaun no implementa nia decijaun. Se belun ida, timor-oan ida, kolega-ida, maka sente nia-an socialista, maibe la envolve– an iha estrutura PST, hau hanoin nia karik la kompreende PST nia Prinsipius, nia Prinsipius Luta-nian no nia taktika. Tamba ne’e maka dala barak halo klasifikasaun ba ema ida ka lider ida seim iha koinesimentu klean kona ba Partido ka lider ne’e nia objetivu estrategikus no de organizasaun ba kada faje de Luta.
Kontudu, socialismu ne’e nudar doutrina universal ida no nudar alternativa ba kapitalismu. Maibe nasaun ida-idak, partidu ida-idak iha nia medidas ka metodos rasik atu luta ba konkretija nia prinsipius. Iha “rana” ida ne’e maka ita la hanesan. Kuandu ita hanesan, ita pertence ba organijasaun partidaria ida-deit. Karik ita la os membru, ita bele socialista, mas ita la entende partidu ida nia medidas. Organizasaun hotu-hotu iha soxiedade laran, kuantu mais partido, iha nia regras de filiasaun, iha obrigasaun no direitus ba nia militantes sira no iha nia Programa no politika rasik ba kada etapa luta revolusionaria.
Iha PST, Programa Politiku, Estatusu no Regulamentu Internu, Planus Estratejikus PST-nian diskuti no aprovadu iha Kongressu Nasional. Kongressu Nasional maka nudar orgaun as liu PST-nian no kompostu husi delegadus nebe eleitu husi Komites Revolusionariu Baje Popular – KRBP-sira. Portantu, asoens maka diresaun partidu foti, tenki leno-an ba decijoens nebe maka Kongressu Nasional vota.
Apoia kandidatura Maun Dr. Ramos Horta ne’e decijaun V Kongressu Nasional PST nebe realija iha 4-5 no 11-12 desembru 2022 iha salaun CNE Dili, Timor-Leste. V Kongressu Nasional aprova rejolusaun hodi fo mandato ba Partido apoia aktivamente kandidatu nebe maka Maun Boot Xananan no Partido-CNRT apoia. Rejolusaun ne’e expresa vijaun estratejika Partido-nian no determina edifikasaun aliansa natural ho Partido-CNRT no Maun Boot iha ambitu defende Estado de Direito Demokratiku no Konstituisaun liu husi dalan eleisaun presidencial atu materialija Projetu Ordem Demokratika Konstitusional.
Decijuan V Kongressu Nasional determina dalan nebe maka PST tenki foti iha nia insersaun politika iha soxiedade Timor-Leste.
Lenine hateten “… povos oprimidus hotu-hotu , hakarak ka lakohi, sei to’o socialismu iha lorong ida, maibe ida-idak sei imprime nia marka rasik ho nia orijinalidade rasik”. Ida ne’e atu dehan saida? Ida ne’e atu dehan katak socialismu valor universal, maibe atu atinje , partido ida-idak sei foti nia metodos rasik haktuir ba realidade social,ekonomika, kultural nebe partido ne’e moris ba.
Ora bem, ho introdusaun liu ba, permite hau halo abordajem susinta-ida kona ba topikus nebe hau hatur iha titulu hakerek-ne’e ( artigu ne’e).
Saida maka Prinsipius ( Azas) ?
Hau sita Soekarno, atu bele tulun hau aborda pergunta ne’e. Soekarno, iha nia livru artigu ida nebe hakerek iha boletim Fikiran Rakyat iha tinan 1933 hateten nune’e
“…. Azas adalah dasar atau “pegangan” kita, yang “walau sampai lebur-kiamat “, terus menentukan “sikap” kita, terus menentukan “duduknya nyawa kita”.
Portantu, azas ka prinsipius maka “ ita nia baje” nebe orienta ita nia asoens iha ita nia vida tomak. PST nudar organijasaun politika adopta nudar nia prinsipiu, atu lori povo ba moris diak, libertu husi opresaun do homem pelo homem, baje fundamenta maka socialismo. Socialismu nebe PST defende maka socialismu ho karakteristikas timorenses. PST la kopia modelo socialismu husi rai seluk. Marx no Engels hakerek kona ba socialismu sientifiku hodi diferensia prosesu luta ba socialsimu ho socialismu utopiku nebe nia protagonistas maka hanesan Saint-Simon, François-Charles Fourier no Robert Owen. Ba sira ikus ne’e “… esta sociedade ideal era possível e para chegar nela não precisaria de força física ou luta ( armada).”
Enkuantu ke ba Marx no Friederick Engels, socialismo cientifiku iha nia baje iha faktu de bele halo analije cientifika soxiedade-nian. Livru importante nebe Marx no Engeks hakerek atu fundamenta socialismu cientifiku maka “ DAS
CAPITAL no “brochura Manifesto Partido Comunista”. Portantu, socialismu iha kualker soxiedade bele alkansa husi aplikasaun siencia.
Depois mosu pergunta, oinsa ita bele to ka realija socialismu ho karakteristikas timorenses iha Timor-Leste iha soxiedade ida ke multi-komplexa? Ita nia resposta maka ita tenki Luta ba ita nia ideal. Sem Luta, ita sei labele konkretija ita nia prinsipius. Mas Luta oinsa? Tu’ur maka koalia, diskuti hela lorong-kalan? Hateten an deit hau socialista maibe la envolve an iha movimentus ka aktividades konkretas? Ka tur deit iha lojas kafe, restaurante hodi diskuti malun, seim hola parte iha vida politika-ida? No luta oinsa ? Metodo ida ne’ebe?
Perguntas hirak temi liu ba ne’e, hetan nia resposta iha pratika konkreta ne’ebe ita hanaran prinsipiu de luta ( ka Soekarno dehan azas perjuangan). Prinsipiu de luta ne’e maka determina leis luta ne’e nian rasik. Iha Luta-ida ka seluk, ita labele hakbesik liu an ba aspektus mistikus hodi hein vitoria. Luta-ida tenki reguladu husi nia leis rasik nebe maka determina asoens konkretas iha momentu konkretu ida.
Prinsipiu de Luta maka determina karakter luta ne’e ni-nian rasik, determina linhas jerais luta ne’e ninian rasik. Tamba ne’e maka Lenine hateten povos oprimidus hotu-hotu sei to iha socialismu , maibe ida-idak sei aplika nia metodos rasik, ka imprimi nia marka rasik iha prosesu jeral luta povo tomak nian ba socialismo. Bainhira ita envolve an iha luta ida, ka defende kauja ida, ita entende kedas natureja konflitu ka kontradisoens nebe existe iha soxiedade ida iha etapa konkreta ida.
Husi expojisaun refere, saida maka Prinsipiu Luta PST-nian? PST nudar partidu adopta prinsipiu de luta hanesan edukasaun militante, formasaun kuadrus importante ba luta ba socialismu. PST hare iha edukasaun metodo nebe determinante ba esklaresimentu soxiedade. Ba PST prinsipiu de luta ida maka edukasaun tantu do opressor bem komo do oprimidu hodi bele kombate sirkulu viciojo opresaun-nian.
PST la adopta metodos konfrontativus atu atinje nia objetivu ka materializa nia Prinsipiu , Socialismu maka alternativa ba sistemas politikus de explorasaun humana. PST ho nia arsenal de kuadrsu hare iha eleisaun presidenciaal no parlamentar dalan diak liu atu dudu processu transformasaun social orientadu ba socialismu. Iha processu ne’e ita tenki iha pasiensia no persistensia. PST endente katak kontradisaun nebe exiswte maka nudar kontradisaun não-antagonika, portantu nia metodo de rejolusaun, tenki metodos demokratikus-konstitusionais.
Husik tiha abordagem kona ba Prinsipiu de Luta, mai ita hare tok saida maka taktika de Luta?
Taktik maka saida?
Taktik maka asoens saida deit nebe ita precija foti atu preserva ita nia Luta. Taktik la’os leis permanentes iha processu social ka revolusionariu-ida.Taktik bele ita muda iha 24 oras nia laran. Matenek nain ida naran Liebknecht hateten katak mudansa-alterasaun taktik hanesan mos ema muda fatuk dama iha xadres jogo ida nian. Iha joga dama (catur) ema nain rua nebe joga bele muda nia fatuk tun sae. Ne’e atu explika saida? Atu explika katak iha prosesu luta ida, ita precija iha momentum konkretu ida adopta taktika ida no muda taktika ida bainhira ita koinese konjuntura politika aktual.
Ba PST atu bele Restaura ka Repoem Ordem Demokratika Konstitusional, figura Dr. Ramos Horta determinante. Ita labele ba naran apoia kandidatu ida bainhira ita hatene nia lakon, ita hatene nia defende prinsipiu seluk, ita hatene katak nia pratika la kondiz ho regras demokrasia iha soxiedades civilizadas.
PST hatene katak iha faje aktual Revolusaun Demokratika Nasional precija iha aliadus nebe luan no nakloke hodi junta forsa ba kombate forsas anti-demokratikas, anti-konstituisaun nebe maka hakarak manteim an iha ukun seim liu husi prosesus demokratikus, ka mos liu husi prosesu demokratikus maibe abandona rejultadu hodi edifika rejultadu seluk nebe benefisia sira.
PST mos fiar katak, iha eleisaun maka ita nia programa eleitoral, ita nia projetu politiku ita testa ba eleitoradu. Se maioria vota ba ita nian, ita maka manan , ita nia programa maka povo aseita. Ida be votos menus, tenki aseita. Povo maka juiz politku iha ita nia opsoens ka prinsipius nebe ita defende.
Abrasus




