Lafaek News—Prezidente Repúblika José Ramos-Horta, rekomenda Governu da-sia atu tau atensaun ba asuntu labarik iha Timor-Leste, tanba labarik mak futuru nasaun ne’e nian.
Xefe Estadu hateten, Governu nia programa ba mandatu tinan lima tenke prioridade mos ba kosok-oan, inan isin rua no labarik sira, no prevee orsamentu kada tinan reflete duni ba asuntu refere.
“Ita haree deit Orsamentu Jerá Estadu 2024, ida ne’e reflete ka lae? Primeiru programa Governu nian sinku anua, e maun-boot Xanana rasik nia sentimentu ne’e se mak duvida fali Xanana nia sentimentu, nia komitmentu ba kosok-oan sira,” dehan José Ramos-Horta iha ámbitu komemorasaun loron mundial labarik, iha Palásiu Prezidensial Bairo-Pité (20/11/2023).
Horta mós bolu atensaun ba Governu atu redús númeru má-nutrisaun ne’ebé aas teb-tebes no mós númeru ki’ak, liuhosi estabelese sentru materna infantíl hodi tau matan ba inan isin-rua sira no kosok-oan.
“Devia investimentu maka’as iha sentru maternu infantíl, tenke tau osan liutan ba pré-eskolar, tanba 60 pursentu liu tan kriansa Timor la ba pré-eskolar,” sujere Premiadu Novel ba Paz ne’e.
Nia dehan, kona-bá proposta Orsamentu Jeral Estadu 2024, bainhira PN aprova ona, José Ramos-Horta sei estuda didiak hodi haree alokasaun orsamentu ba setór edukasaun, saúde no orsamentu hira ba viajen internasionál.
Iha sorin seluk, Prezidente Institutu Nasionál Defeza Direitu Labarik (INDDICA), Dinorah Granadeiro hateten, loron mundial labarik atu fó hanoin mai ita katak, kualkér labarik ho kondisaun saida de’it, la haree ba nia orijinalidade, suku rasa, relijiaun iha direitu moris ne’ebe mak nakonu, no iha esperansa, oportunidade hanesan iha Estadu ida ne’e.
Nia hateten, direitu báziku husi labarik sira mak, tenke hetan tratamentu saúde ne’ebe kualidade, direitu atu hetan nutrisaun ne’ebe di’ak.
Importante ba ita hotu atu asegura katak,labarik hotu-hotu iha Timor-Leste asesu ba saúde ne’ebe presiza, hodi dezenvolve potensia ne’ebe sira iha. Infelizmente labarik barak iha nasaun doben ida ne’e sei infrenta difikuldade asesu ba tratamentu saúde ne’ebé mak kualidade no impaktu longu prazu ba bem estar no saúde mentál ba labarik sira nian.
Asesu ba bee moos, nutrisaun própriu no atendimentu saúde báziku laos buat ida luxu, maibé ne’e parte ida husi direitu báziku direitus umanus nian.
Dinorah avalia, TL komprova ona kualidade saúde ba labarik liuhosi hatun taxa mortalidade infantíl iha tinan hira ikus ne’e. Maibé ita presiza kontinua servisu maka’as hodi asegura katak, laiha labarik ida mak hela iha kotuk.
Mesmu taxa mortalidade infantíl menus ona, maibé problema ne’ebé presiza ema hotu nia atensaun no servisu hamutuk mak númeru má-nutrisaun.
“Predisaun, labarik ida husi labarik nain tolu sofre kresimentu ka ho lian seluk raes badak, tanba impaktu husi má-nutrisaun ne’ebe mak króniku,” Prezidente INDDICA ne’e rekonese.
Dinorah hateten, atu redús númeru má-nutrisaun no kazu mortalidade infantíl, Governu presiza reforsa sistema saúde, asegura labarik sira asesu ba imunizasaun, promove inan fó susu-ben no suporta inan sira hodi fornese nutrisaun ne’ebé mak própriu ba labarik sira.
Edukasaun mos iha papél importante, inan-aman ne’ebé mak asesu ba edukasaun ne’ebé di’ak, iha posibilidade iha opsaun atu deside nutrisaun ne’ebé mak sira nia oan.
“Ita hotu hanoin katak, labarik la’ós futuru, maibé labarik sira mak prezente. Se ita ko’alia kona-bá futuru, investimentu ba labarik tenke hahú husi agora, “Ita presiza halo advokasia maka’as liu tan ba polítika no Investimentu ne’ebe mak fó prioridade ba saúde no nutrisaun labarik sira nian. Presiza mós enkoraja inisiativa ne’ebé empodera no edukasaun família sira” tenik Dinorah.
Iha fatin hanesan, Visé-Primeiru Ministru, Ministru Koordenadór Asuntu Sosial no Ministru Dezenvlovimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino hateten, nonu Governu nafatin tau prioridade ba labarik sira hodi asesu ba saúde, edukasaun no seluk tan, tanba labarik mak futuru nasaun nian.
“La’ós de’it Governu, la’ós de’it Parlamentu no laos de’it Prezidente Repúblika, maibé komunidade tomak, inklui inan aman sira hotu, mai ita hamutuk para proteze oan sira nia direitu, sira nia asesu ba edukasaun, asesu ba saúde, asesu Livre ba moris ho hakmatek no moris ho kontente iha família nia leet, sira mak futuru, ita hahú investe agora para investe ba futuru nasaun nian” hateten Visé-PM Assanami Sabino.
Governu mos iha kompromisiu atu hadia ekonomia família, nune’e bele hadia oan sira nia nutrisaun no asesu ba edukasaun ne’ebé ho kualidade.
“Ba inan aman sira hamoris ekonomia familiar ne’ebé ke ba oin ita hasa’e kresimentu ekonómiku, ita mós garante futuru labrik sira nian” hakotu Assanami.
Estajiada : Epifania I. Pinto
Editor : Agapito de Deus




