Lafaek News—Sekretáriu Estadu Ambiente (SEA), Demétrio do Amaral informa, husi leitura dokumentu ne’ebé foti husi nasaun hotu-hotu nota katak posiblidade 2030 mundu nia temperatura bele to’o grau selsius 2, sei simu sentensa de morte husi natureza.
Sekretariu Estadu esplika, krize klimátika ohin loron sai realidade, iha 2015 deklarasaun Paris hamosu iha ambisaun ida atu mundu tenke mantein 1.5 grau selsius husi pre-indústria nian, enfelizmente ohin depois de tinan neen nota katak husi nasionál determina kontribuisaun ne’ebé nasaun sira hatama ba UN Triple, konvensaun nasaun unidas nia ba asuntus alternasaun klimátika IPCC ne’e badang sientísta klimátika nian ne’ebé hamahon iha UNFCC nia okos
“Konklui katak husi leitura dokumentu ne’ebé sira foti husi nasaun hotu nota katak ita nia emisaun sei sa’e 45 pursentus husi level pre-industria ninian, ida ne’e signifika posibilidade to’o 2030 mundu nia temperatura bele to’o tiha ona 2 grau selsius, se mundu nia temperatura to’o 2 grau selsius ita hotu sei simu bolu dehan sentensa de morte husi ita nia natureza,” dehan SEA Demétrio Amaral ba jornalista sira hafoin remata enkontru ho Primeiru Ministru iha Palasio do Governu Dili, kinta (18/11/21).
Neduni husi Primeiru Ministru esplora informasaun sira no fó hanoin atu bele halo divulgasaun informasaun ne’ebé luan liu ba sosiedade tuir prátika sekretáriu ambiente ne’ebé tau matan asuntu klimátiku ninian, hamutuk xefe delegasaun ministru estranjeiru sei realiza fali pos konferensia hodi sensiabiliza rezultadu ne’e ba audensia sira hotu atu komprende.
“Maibé atu informa de’it katak mundu ohin loron iha tanzisaun ekonomia husi ekonomia konvensionál ba ekonomia verde, ekonomia verde iha nasaun barak laos iha nivél ida esprimentál maibé iha marturizasaun ona pendewasan idústria hela,” hakotu Demétrio Amaral.
Jornalista : Juvita dos Santos
Asisten Editór : Pedro de Almeida




