Lafaek News—Ministru Justisa Amândio De Sá Benevides, derepente atake fuan iha aeroportu Nicolao Lobato, hafoin simu Primeiru Ministru fila husi rai liur, iha akontesimentu ne’e ambulánsia too kedas hodi evakua ministru ne’e ba Hospitál Nasional Guido Valadares, maibé seidauk too HNGV iis kotu iha dalan.
Kronolojika husi akontesimentu ne’e, governante sira inklui Ministru Justisa ba simu Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão iha aeroportu internasonal Nicolao Lobato Comoro Dili, iha loras 12 : 35 liu, derepente ministru ne’e monu iha aeroportu laran, nune’e ekipa ambulánsia too kedan hodi lori ba HNGV, maibé seidauk too hospital iis kotu ona.
Se mak Amândio de Sá Benevides, nia nudar ministru justisa iha IX governu konstitusional, nia (matebian) moris iha loron 16 Juli 1964, orijen husi postu administrativu Maubisse, munisípiu Ainaro, iha oan nain haat kompostu husi mane tolu feto ida, familia ho oan kiak nain haat simu realidade, loron sábadu (20/01/2024) nudar loron ikus ba nia peregrinasaun iha mundu ne’e fila ba hamutuk ho aman maromak iha kadunan santu iha leten as ba.
Amândio de Sá Benevides Assume kna’ar iha IX governu konstitusional nudar Ministru Justisa responsavel ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne’ebé define no aprova husi Konsellu Ministrus, ba área justisa, direitu no direitus umanus no terras e propriedades.
Ministru Justisa mak iha kompeténsia atu propoin polítika no elabora projetu lejizlasaun no regulamentasaun nesesáriu ba área sira ne’ebé nia tutela; propoin medidas kona-ba definisaun mekanizmu regulasaun justisa tradisionál no ninia interasaun ho sistema formál; propoin no ezekuta medidas alargamentu ba mapa judisiáriu.
Ministru Justisa mak propoin definisaun polítika kriminál no garante ninia implementasaun no administrasaun justisa nian ho di’ak; regula no jere Sentru Formasaun Jurídika no Judisiária no promove formasaun rekursus umanus ba área atuasaun oi-oin iha setór justisa; promove koordenasaun no diálogu entre atór judisiárius sira hotu.
Nune’e mós asegura sira nia partisipasaun iha diskusaun no elaborasaun proposta kona-ba lejizlasaun no regulamentu setór judisiáriu nian; regula no jere sistema prizionál, ezekusaun ba pena sira no servisus reinsersaun sosiál; asegura mekanizmu ne’ebé adekuadu hodi asesu ba direitu no tribunál, liuliu sidadaun sira ne’ebé dezfavoresidu liu, iha área informasaun jurídika no konsulta jurídika no apoiu judisiáriu, liuliu liuhusi Defensória Públika no entidade no estrutura justisa sira seluk; kria no garante mekanizmu ne’ebé di’ak hodi asegura direitus sidadania nian no promove divulgasaun leis no regulamentus ne’ebé iha vigór; organiza kartografia no kadástru rai no propriedade no rejistu ba beins imoveis; asegura, hanesan medida hodi promove asesu sidadaun sira nian ba Direitu, servisu tradusaun jurídika ne’ebé responsavel hodi utiliza lian ofisiál rua ne’e iha área Direitu no justisa.
Jere no fiskaliza sistema servisu rejistu no notariadu; administra no halo jestaun iha patrimóniu imobiliáriu Estadu nian; promove no orienta formasaun jurídika ba karreira judisiál no funsionáriu públiku sira seluk; asegura relasaun internasionál iha área polítika Justisa nian, liuliu ho governu no organizasaun sira seluk, sein prejuízu ba kompeténsia rasik Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun nian; estabelese mekanizmu kolaborasaun no koordenasaun ho órgaun Governu sira seluk ne’ebé tutela iha áreas relevantes.
Ministru Justisa hetan tulun husi Vise-Ministru Fortalesimentu Institusionál no husi Sekretariadu Estadu Terras no Propriedades, uainhira hala’o ninia funsaun sira.
Servisu no organizmu sira tuirmai Ministru Justisa maka sei tutela: Sentru Formasaun Jurídika no Judisiáriu (CFJJ), Komisaun Terras no Proriedades, Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC), Defensoria Públika no Komisaun Luta Kontra Tráfiku Pesoas (CLCTP).
Ekipa Kobertura : Lafaek News
Editóri : Agapito de Deus




