O POVO QUEM MAIS ORDENA, ORDENA LIU HUSI NIA VOTU
Hafoin remata primeira volta, rejultadu final ladauk fo’o sai, ita assite movimentasaun politika ne’ebe furak no bele permite kandidatu ida ne’ebe hetan apoio barak liu atu manan iha korrida segunda volta eleisaun presidencial.
Na realidade, ita hare tendensia boot liu ba kandidatu mais votadu, Maun Dr. José Ramos Horta. Husi tendensia nebe oras ne’e la’o dadauk, ita hare katak kandidatus barak ona, partidus balun tan, ba ona hasoru Maun Horta hodi aprejenta sira nia hanoin no pojisaun atu apoia Dr. Horta iha segunda volta.
Kontudu, tendensia atu apoia DR. Horta maka nudar tendensia natural (alamiah) husi “kepekaan” lideres partidus sira no kandidatus sira atu absorve no interpreta vontade, hakarak no aspirasaun ema sira nebe vota iha primeira volta. Tamba hakarak ka lakohi, eleitoradu sira, por assumsi deit, bele mos nia partido ka kandidatu nebe nia vota ba, fo apoio ba kandidatu Lu, sira determinadu ona atu vota ba Dr. Horta. Por instintu politiku no social, ema prefere vota ba ida nebe manan no la astraga nia voto ba ema nebe lakon. Husi ne’e maka lideres Partidus sira no kandidatus sira sente no entende nia eleitoradu nia vontade hodi hahu halo aproximasaun ba Dr. Horta.
Hare husi tendensia ne’e no husi votos nebe Dr. Horta hetan iha primeira volta, ita bele to’o ona konklujaun katak segunda volta Dr. Horta sei hetan votus barak liu, karik ho persentajem ita bele preve ba ona patamar mais de 70% . I segunda volta ne’e, la’os buat foun entre kandidatu rua, tamba iha 2007, Kandidatu Dr. Lu-Olo kompete tiha ona ho Dr. Horta iha segunda volta presidenciais 2007. Rejultadu Horta manan Dr. Lu-Olo ne’ebe iha altura ne’eba hetan tulun maximu husi Partido-FRETILIN.
Ihga eleisaun presidencial seguda volta iha 2007, partidus sira hanesan PST, PSD, PMD no balun tan fo apoiao ba Dr. Horta nebe hetan apoio maka’as husi Maun Boot Xanana no Partido-CNRT. Rejultadu, Dr. Horta manan iha segunda volta.
Diferensa faktores iha presidenciais 2007 ho presidenciais tinan 2022 maka markante tebes ho Programa Eleitoral ne’ebe Dr. Horta lori, hanesan Repojisaun Ordem Demokratika Konstitusional, nudar instrumentu-medidas atu hatur hikas Estado Direitu Demokratiku iha nia fatin no korije naksalak Konstitusional ne’ebe iha husi tinan 2017- 2022. Enkuantu ke iha eleisaun 2007, programa eleitoral markante la iha no la difere kandidatu ida husi kandidatu seluk. Programa karik hanesan, ho estislus (gaya orasi) diskursu maka varia husi ida ba ida seluk.
Husi apoios ne’ebe Partidus lubun ida mai tan, hanesan PD, PUDD, PDRT, kandidatus lubun ida tan, ita bele konklui ona katak projetu Frente Ampla (Front Terbuka) ne’ebe movimentus civikus sira hahu koalia nudar plataforma politika atu defende Estado de Direitu Demokratiku no Konstituisaun, ema hotu bele entende ona katak projetu Politiku Repojisaun Ordem Demokratika Konstitusional manan liu tan espasu, kredibilkidade, legitmidade no bele lori ona ba angulu legal-jurudiku hodi rejolve tiha krije Konstitusional ne’ebe iha ita nia Estadu no Nasaun nia vida, tan deit ema balun hakarak perpetua iha Poder, la gosta kumpri regras demokratikas.
Hau dehan bele ona tama ba fase ka angulu legal-jurudiku ho possibilidade atu partidus sira ne’ebe ho assentu parlamentar aktualmente bele halo ona konsertasaun hodi hamosu maioria parlamentar foun. Nudar exemplo deit, se PD, PUDD iha kontrolu sobre sira nia deputadus, maka tarefa rekonfigurasaun maioria parlamentar sei facil realiza. Ne ‘e katak Partido CNRT, FRENTE MUDANSA, UDT (sira be iha assentu parlamentar ) bele ona desenvolve aktividades atu aprejenta projetu susbtituisaun Meja Parlamentu Nasional. Se karik, la kleur tan, Partido ida ka deputadus balun tan husi partidu seluk decide fo tan apoio ba Dr. José Ramos Horta, maka , enkuantu ita prepara ba segunda volta iha dia 19 de abril 2022, deputadus sira husi Partidus ne’ebe fo’o ona apoio ba DR. Ramos Horta bele halo ona diskusaun kona ba possibilidade Rekonfigura Maioria Parlamentar.
Konkretamente, se partidus sira nebe dadauk iha assentu iha Parlamentu Nasional mai deklara ona apoios ba Dr. Horta nebe atu kompete iha segunda volta, ita bele dehan katak fasil ona ba Presidente eleito atu halo nia knar nudar xefe de Estadu.
Maibe ita mos rona ema balun dehan katak se Dr. Horta manan nia atu sobu Governu aktual nebe lidera husi Maun Taur Matan Ruak. Ema be koalia lian hirak ne’e parese la dun estuda ka le Konstituisaun RDTL. Interessante liu maka ida ne’e, iha 2018 Sua Excelencia Presidente Republika rasik, bainhira Orsamentu Jeral Estadu 2018 la liu, tuir artigu 86 (f) dissolve Parlamentu Nasional nebe partidu FRETILIN iha hodi sustenta VII Governu. I ita la argumenta ka koalia kona ba sobu Governu. Nusa agora ita tenta atu influensia povo katak se vota Dr. Horta, Dr. Horta sei sobu governu. La iha lojika!
Tuir ita nia konstituisaun, artigu 86 (f), Preisdente bele dissolve Parlamentu bainhira rekejitus materiais iha ona. No tuir fali artigu 112 (demisaun Governu) iha alineas lubun ida maka aborda/koalia kona ba governu ida bele demitidu ka monu. Hare ba artigu 112 no alienas hirak be iha, kuandu sirkusntansias materiais permite, no normas konstituisaun preve, Governu ida troka ka monu, ita labele interpreta hanesan ‘”SOBU GOVERNU”. Ita hare iha 2015, bainhira Primeiro-Ministru Maun Boot Xanana resigna an hodi forma VI Governu Konstitusional, buat hotu la’o normal i la iha buat ida maka extraoridinariu ka negativu.
Expressaun ka afirmasaun dehan Dr. Horta sei sobu governu Maun Taur Matan Ruak nian ne’e, bele ita simu hanesan ema be tauk los atu lakon Poder ne’e maka tenta atu desorienta eleitoradu no explora emosaun ka sentimentu povo nian. Povo precija informadu no esklarecido atu bele simu kualker mudansa nebe la’o tuir tramites konstitusionais.
Lojika ida fali, rekonfigurasaun maioria parlamentar la signifika hases ema hotu husi prosesu estabelesimentu IX Governo Kosntitusional. Bele mos partidus sira nebe oras ne’e dadauk iha assentu iha Parlamentu Nasional bele hotu-hotu envolve an iha Governu. Desde ke partidus hotu-hotu manan konsiensia no realiza nia “mea-culpa”, hotu-hotu bele hamutuk hodi korije naksalak konstitusional no hamutuk konsolida Estado de Direitu Demokratiku.
Hau fiar rejultadu segunda volta sei mai deit konsolida rejultadu primeira volta nebe ita hotu assiste, hare, katak Povo eleitoradu fiar iha Projetu Repojisaun Ordem Demokratika Konstitusional. Se Povo la fiar iha Projetu ne’e, “pasti” povo hili kandidatu seluk.
Tamba povo fiar iha projetu Repojisaun Ordem Demokratika Kosntitusional, maka Povo eleitoradu fo votos maioria ba Dr. Horta. I Dr. Horta, ho tan apoios husi kandidatus seluk, lideres partidos lubun ida sei hetan liu legitimidade no kibit popular atu lori povo tomak ba era foun, era desenvolvimentu nasional iha setores hotu-hotu.
Saudasaoens
Avelino Coelho/Shalar Kosi F.F




