Lafaek News—Ministériu Saúde liu husi Diresaun Nasional Farmásia hamutuk ho Banku Dezenvolvimentu Aziátiku(ADB-sigla Inglés), Kinta (19/09/2024) realiza workshop kona-ba guia guideline pharmagulace vijilánsia nian ne’ebé antes ne’e ministériu hetan apoiu husi Organizasaun Saúde Mundial.
“Ita iha ona dokumentus final maibe ita atu kompleta tan komponente balun atu asegura sistema pharmagulace vijilánsia ne’ebé di’ak, atu kontrola aimoruk sira ne’ebe ita sosa, aimoruk ne’ebé importa mai ne’e tuir duni padraun,” Diretor Nasional Farmásia Joaquim Ferreira ba jornalista sira iha Suai Room Timor Plaza hafoin Coffee break.
Tan ne’e, atu garante kualidade medikamentu ne’e guideline ne’e to’o ka la to’o, hare’e husi sistema pharmagulace vijilánsia no tenke presiza iha laboratórium ida atu iha kapasidade teste aimoruk hirak ne’e, maibé ekipamentus balun iha ona, hein de’it desizaun prepara rekursu sira, atu bele hahú funsiona durasaun teksikolojia ne’ebé iha nune’e laboratoriu Nasional bele halo ona nia servisu.
“Guidelines ne’e atu hanorin ita oinsá detekta, oinsá mak ita deskonfia aimoruk ne’e laiha kualidade entaun dokumentus sira ne’e di’ak ita atu deskobre, to’o faze ikus mak ita la konfia, ita halo teste, Iha fulan hira liu ba Diresaun Nasiona Farmásia iha programa ida pacific messing testing program servisu hamutuk ho Governu Austrália liu husi apoiu DFATU iha ne’eba autoridade reguladora farmásia Australia nian, Iha ne’e kedas Ministériu Saúde iha quota ida hamutuk ho país pasífika hodi haruka produtu tuir kada liña trimester, ita haruka aimoruk item 21,hatudu katak item 17 mak di’ak, item 4 mak kategoria substandard,” nia sublina.
Tuir nia iha teste ne’e, hetan ona Kategoria substandard ne’e relata fali ba farmásia privadu katak produtu ne’e labele uza ona, destroi tamba aimoruk hirak ne’e ameasa saúde públiku, Iha tinan kotuk aimoruk tama kategoria substandard iha haat, ha’u haluha balun maibe ida maka simfastatics, Ipesparin/asparinha, Spemetason no ida seluk haluha, aimoruk 4 ne’e tama ona relatóriu katak nia konsentrasi menus ka la to’o nia estandar,”Diretor Nasional Farmásia ne’e tenik.
Diretór ne’e relata, teste aimoruk ne’e la’os to’o iha ne’e de’it maibe sei husu ba govrnu tau osan ba programa ne’e atu kontinua teste ai moruk iha laboratorium Australia no rai seluk atu bele detekta aimoruk nia kuilidade.
“Ita mós esforsu nafatin kapasita Nasional lap atu bele kapasidade rekursu umanu, ekipamentus teste ne’e iha ona fatin para tinan oin bele halo ona teste aimoruk iha ita nia rai,”nia hakotu
Jornalista: Gracia Soares
Editor : Agapito de Deus