Lafaek News—Ai-Kameli núdar ai ida ne’ebé konsidera mós hanesan ai-númeru um iha nasaun Timor Leste, no hola-parte mós ba soin espesifíku ho nia funsaun ne’ebé bo’ot tebes, no hamorin mós naran nasaun Timor Leste iha mundu.
Maibé pratikamente tuir realidade katak, Timor-oan sira ladun prioridade no tau importánsia hodi promove no dezenvolve ai-kameli iha rai ne’e, fi’ar katak, ho inspirasaun ka hanoin husi Ministru Agrikultura Pekuária Peskas no Florestál (MAPPEF) Marcos da Cruz, bele enkoraza ka motiva di’ak liután sosidade Timor Leste liu-liu governu hodi promove ai-kameli iha Timor Leste, no ba futuru bele lori rendimentu ekonómia sustentavél ba povu no estadu. Tamba funsaun bo’ot husi ai-kameli bele produz sai ba mina morin no seluk-seluk tan.
Intensaun husi Ministru Agrikultura Pekuária Peska no Florestál pozitivu tebes no hatudu duni ispritu domin ne’ebé bo’ot tamba hakarak atu promove ai-kameli iha rai ne’e.
“Ita presija promove Ai-Kameli tamba ai ida ne’e mós lori nasaun Timor nia naran iha mundu, mas ema ladun hare’e no lahatene kona-ba ai nia tahan ne’e oinsá no hu’un ne’e oinsá,”dehan Ministru Agrikultura Pekuária Peska no Florestál (MAPPEF), Marcos da Cruz, liuhusi diskursu iha seremónia lansamentu distribuisaun ai-oan iha Balak Suku Mahabat Postu Aministrativu Manatuto Vila Munisípiu Manatuto. 22/12/2023.
Ministru Marcos, konsidera Ai-Kameli núdar Ai ida ne’ebé koñesidu tebes no hamorin naran Timor Leste iha Mundu, tamba ne’e husu ba entidade hotu katak, presija atu promove iha nasaun Timor Leste.
Enkuantu, Ministru mós agradese ba komunidade lokál no lideransa lokál sira hotu husi Munisípiu Manatuto ne’ebé fó ona apoiu tomak kona-ba dezelvolvimentu florestál iha Timor Leste liu-liu iha Munisípiu Manatuto.
Ministru mós konsidera fatin ne’ebé hala’o lansamentu distribuisaun ai-oan ne’e, sai hanesan ejemplu ba fatin sira seluk iha teritória Timor Leste.
Eventu ne’e mós sei hala’o iha fatin hanesan iha loron 12 de Janeiru 2024 hodi komemora loron ai-kameli nian ne’ebé sei konvida mós Ministru Florestál husi Korea no Indonézia nomós membru governu no membru parlamentu.
“Ne’ebé di’ak liu ita kuda dau-daun ona ai-kameli ne’e para bele moris dau-daun depois ita nia bainaka sira mai ita bele hatudu ba sira katak ai-kameli ne’e mak ne’e,”dehan Ministru Marcos.
Diskursu hanesan mós hato’o husi Sekretáriu Estadu Florestál, Fernando Viera katak, lansamentu refere hanesan programa ida ne’ebé mak aliña tuir politíka nuno governu nian.
“Área ida ne’e hamutuk 130 hektares, 130 hektares ne’e durante tres anos ne’e ita tenke kuda hotu kedas ai-oan sira ne’e, ne’ebé ita mós presija introdus servisu balun interligadu ho Sekretáriu Kooperativa hodi kuda batár kairala nomós servisu hamutuk ho Ministériu Ensino superior para eduka estudante sira bele hadomi ambiente no bele familiar di’ak liután ho natureza e hari’I mós sentru treinamentu iha fatin ida ne’e,”dehan Sekretáriu Estadu Florestál.
Nune’e mós Xefe Suku Ai-Tehas Bernarda Soares Gomes, sente orgullu tebes ho politíka Ministériu Agrikultura Pekuária Peska no Florestál ne’ebé ho disponibilidade bele ba to’o iha fatin ne’ebá hodi halo lansamentu kona-bá distribuisaun ai-oan ba komunidade sira iha fatin ne’ebá.
Jornalista : Natalino C. Lopez
Editor : Marcos da Silva Araújo




