Lafaek News–Kandidatu Prezidente Repúblika periodu 2022-2027 númeru sorteiru 14, José Ramos Horta iha promisu polítika afirma bainhira simu kna’ar nu’udar xefe estadu sei esforsu ko’alia ho governu hadia setor agrikultura munisípiu Vikeke.
Ha’u simu manda todan sei servisu ho governu, ho parlamentu ho komunidade internasionál, atu lori dezenvolvimentu ba munsipiu Vikeke ho munisípiu sira seluk atu hadia agrikultura iha Vkeke, implemeneta aumenta komérsiu Vikeke ho Dili no ida ne’e tenke liuhosi Estrada,” Horta hatoo asuntu ne’e iha intervensaun polítika iha kampania ba datoluk iha Vikeke, sesta (04/03/2022).
iha intervensaun polítika kandidatu refere iha Vikeke ko’alia asuntu agrikultura iha munisípiu hotu ne’ebé potensia iha setór agrikultura atu aumenta komersiu hodi hadia ekonomia rai laran atu povu bele moris di’ak, iha okaziaun ne’e ko’alia mos kona-ba nia prioridade bainhira eleitu prezidente repúblika sei dizolve parlamentu hodi hamosu governasaun atu harmoniza dezenvolvimentu setor potensial hotu. https://lafaeknews.tl/povu-kiik-laklubar-sala-saida-horta-hamenu-labele-hili-sala-lider/
Hatutan nia, kna’ar xefe estadu nian, ida maka bele halo promosaun kona-bá investimentu sira, no bele dada investimentu mai Timor, Bainhira prezidente repúblika ho figura ida koñesidu, bele koordena ho investidór sira hosi nasaun liur, hanesan Qatar Dubai, Koreia Súl, no Xina, atu bele ema rona.
Purtantu, mak ne’e, ha’u la koalia naruk tán, buat barak tán hakarak koalia, espesifiku ba Viqueque, maibé ha’u hatete de’it mak ida ne’e, sei buka ho governu enkoraja governu, tau matan ba munisipiu sira ke tinan sira nia laran ne’e hanesan iha ikus nian,” Ramos Horta hateten tán.
Maske governu la konsege halo buat hotu-hotu iha fatin hotu-hotu, maibé ba oin, bainhira eleitu duni ba PR, nia sei servisu hamutuk ho governu atu kontinua tau matan Oecusse, no munisipiu sira hotu iha fronteira tomak, inklui sub distritu sira, tenke dezenvolvidu dinámiku.
Diplomátiku senior ne’e katak, munisipiu Vikeke, Baukau no Lautém hanesan fatin ne’ebé bele sai triángulu ekonómiku ida, ne’ebé bele kompleta ba malu.
Triángulu ekonómiku ida ne’ebé ha’u haree maka Vikeke, Baukau, Lautem, ha’u bolu ne’e bele sai hanesan triángulu ekonómiku ida, triángulu 3 ne’e komplementa malu, espesialidade balun ba parte ida, balu ba fatin seluk, Más tolu ne’e importante tebes,” antigun diplomátiku ne’e hateten tán.
Horta agradese ba militante, simpatizante no kuadru sira tomak partidu CNRT nian inklui populasaun sira tomak iha Vikeke, tanba bele simu sira ho di’ak. Nune’e, Horta mós husu ba populasaun sira tomak, atu labele haluha, iha 19 marsu 2022 ne’e, tenke vota ba kandidatu PR ho númeru 14, hodi bele estabiliza unidade nasionál, no lori povu ba moris di’ak, nasaun avansa ba oin.
Obrigadu ba imi nia konfiansa, obrigadu ba munispiu Viqueque ke simu ha’u, simu maun-boot Xanana, simu ami hotu iha ne’e, ho entuzizmu ho laran, ita espera ke dia 19 de marsu, imi tuu númeru 14 para halo mudansa boot iha rai ida ne’e,” Horta hakotu.
Iha observasaun lafaek news iha kampania ba datoluk iha munisípiu Vikeke ne’e, diskursu dahuluk husi kandidatu ELPR José Ramos Horta no diskursu daruak husi Prezidente CNRT Kay Rala Xanana Gusmão hodi hanorin eletores sira kona-ba buletin votus atu votantes sira labele hili sala kandidatura númeru sorteiru 14, no kampania hahú iha toras 11:356 dparte dader no temata iha oras 14 lokraik hodi kontinua kampañia ba dahaat iha muinsípiu Manatutu.
Jornalista: Agapito de Deus
Editor : Floriano Soares




