Lafaek News–Assosiasaun Hak nudar organizasaun sosiedade sivil iha Timor Leste, kosnidera situasaun direitus uamanus la estavel no justo ba povu Timor Leste tanba povu kiik sofre hela bee-mos, hela-fatin, aihan, edukasaun no saúde.
Asuntu ne’e hatoo hosi Noberto da Costa iha konferénsia imprensa 10/12/2025, iha edefisiu Assosiasaun Hak Faról Dili Timor Leste, iha ámbitu komemorasaun loron direitus umanus ho tema “defende direitus ba hela fatin” governu presiza tau priordade ba nesesidade povu atu povu bele moris dignu iha ninia rain rasik.
“Loron ne’e halo ita hotu hanoin fila fali katak direitus umanus la’os konseitu abstratu, maibeé direitus umanus mak direitu baziku ne’ebé tenke garantidu iha moris loro-loron, Iha tinan 2025, ita kontinua hare’e dezáfiu barak ne‘ebé ameasa direitus ema Timor oan sira. Ohin ami fo enfatiza ba area krítiku sira ne’ebé ita presiza atu tau prioridade eviksaun ilegal, asesu ba bee-mos, seguransa alimentar, edukasaun, no saúde. Asosiasaun HAK hatete ho lian bo’ot no klaru situasaun direitus umanus iha Timor Leste la di’ak, la estavel, no la justu,” Portavoz HAK, Norberto da Costa akresenta ba jornalista sira iha konferénsia imprensa iha Asosiasaun Hak Faról, Dili 10/12/2025.
Nia hatutan Povu kontinua hetan violasaun estrutural iha forma eviksaun forsadu, falta aihan, falta bee mos, edukasaun la‘o hakdasak no sistema saúde ne’ebé dook husi sidadaun sira-nia esperansa. Ne’e mak realidade, la’os propaganda.
“Eviksaun Ilegal Eviksaun ka expulsaun komunidade sira husi jovem, familia ka grupu vulnerdvel sira tanba konflitu rai ka projetu desenvolvimentu iha Dili no munisiptu seluk halo povu tauk. Eviksaun ne’ebé halo laiha konsuita, laiha kompensasaun justu, no laiha alternativa seguransa mak viola diretamente mak hanesan direitu ba hela fatin dignu, direitu ba proteksaun sosial, no direitu ba propriedade,” tenik Porta voz Nori.
Sosiedade sivil ne’e husu ba autoridade relevante sira atu suspende eviksaun ilegal, respeita prosesu legal no halo didlogu antes de implementa projetu ida-idak ne’ebé afeta komunidade.
“Governu no estadu sira tau prioridade ba setór bee-mos no saneamentu nu’udar direitu umanu, laiha bee laiha moris. Iha munisipiu sira, familia barak seidauk iha asesu ba bee moos no saneamentu di’ak; Aihan no Seguransa Alimentar, iha tinan ne’e, mudansa klimatika, presu ai-hansa’e, no rendimentu toos na’in ne’ebé tuun hetan impaktu boot ba komunidade sira liuliu ba ema ki’ik sira. Seguransa alimentar laos deit asuntu ekonomia maibé nu’udar direitu fundamental atu simu aihan sufisiente, nutritivu, no seguru,” Porta voz afirma.
Norberto akresenta tan, edukasaun mós direitu Baziku n’ebé importante no esensial maibe sei kontinua hakdasak iha Eskola barak halo servisu ho kondisaun minímu, falta livru, falta biblioteka, no professores kualifikada, Labarik sira iha area rural enfrenta difikuldade atu tama ba edukasaun kualidade.
“Ho nune’e ami husu ba estadu atu Investe iha setór edukasaun liu husi hasa’e kualidade professores sira, hadia infraestrutura, haluan asesu ba feto no labarik ho nesesidade espesial,” Porta voz advokasia direitu umanu informa.
Hodi dehan, saúde di’ak la‘os previléjiu maibé direitu, hospital no postu saúde barak menus rekusrsu, falta médiku menus aimoruk no fasilidade emerjénsia ne’e halo povu moris iha vunerável liu-liu iha situasaun doensa tropikál, des-nutrisaun, no mortalidade maternal.
“Ami husu atu aumenta investimentu iha servisu atendimentu saúde primaria, hasa‘e kapasidade profisional saúde, no garante medikamentu ba komunidade tomak atu asessu ba saúde ne‘ebe justu,” Nia reafirma.
Asosiasaun HAK apela katak para ona eviksaun ilegal, Para neglijénsia ba bee no aihan, para propaganda iha setor edukasaun no saúde, tamba tempu ona atu trata povu ho respeitu no dignidade no tane a’as valores direitus umanus liu-liu direitu báziku povu Timor-Leste. Direitus umanus la’os dekorasaun iha loron 10 Dezembru, maibé obrigasaun loron-loron.
Jornalista: Gracia Soares / Maria Jose de Jesus



