Lafaek News–Diretor Departamentu Agronómia Universidade Nasionál Timor Loro sa’e, Marcal Gusmão husu governu kria lei proteje rai potensial hirak iha rai-laran hodi utiliza iha futuru jerasaun halo produsaun alimentasar.
Ha’u senti ida ne’e mak dalabarak iha ha’u nia hanoin katak governu tenkeser halo duni lei atu prevene rai ne’ebé potensial iha Timor Leste atu mantein nune’e iha jerasaun tuir mai sira sei bele uza atu kuda ai-han ba jerasaun foun sira,” Marcal Gusmão, ba lafaek news iha Nia fatin kampus Sentral, Kuarta (06-10- 2021).
Marcal arguments katak, bainhira rai hirak ne’ebé poténsia ba produsaun agrikultura transforma ba infraestrutura no iindústria sei prejudika produsaun ai-han iha futuru jerasaun sira nian hodi kontinua dezenvolve setór agrikultura ba oin
kuandu rai agrikultura sira muda hotu ba hanesan enfrestrutura industria buat hotu- hotu entaun ita atu kuda saida mak ita bele fo han ba ita nia jerasaun foun sira tuir mai, ne’ebé ne’e dezafiu boot’,’ Marçal afirma
Akademista ne’e konsidera setor agrikultura ne’e importante liu tanba bele kontribui ba kreximentu ekonomia rai-laran no sei fo servisu ba ema Timor-oan sira liu porsentu 75, tanba nasaun ida ne’e presiza duni dezenvolve setór potensial hirak ne’e.
Tan ne’e governu presiza halo planu estratéjiku ida ne’ebé efetivu atu bele reinveste osan husi mina ba setór agrikultura hodi hasa’e produsaun, tanba agrikultura mak sai alternativu hodi antisipa karik fundu petróliu laiha ona, rai potensiál ne’ebé utiliza ba atividade agrikultura nian iha parte sul, Suai to’o, husi parte norte Loes (Maliana) Manatutu Villa, Vemasse Sesal (Baaukau) Lautem, limitadu tebes, maibé bainhira utiliza rai potensial refere hasa’e produsaun aihan ho diak sei hamenus importasaun
Jeralmente ita hatene katak ita nia rai domina foho ho rai lolon no rai ne’ebé mak potensial ba aktividade agrikultura limita tebes. Ha’u laiha serteza dadus ba área potensia sira,maibe área potensial bo’ot liu hetan iha parte sul Suai to’o Vikeke,iha parte norte ki’ik liu mak Loes, Manatutu Vila, Vemasse, Seisa (Baukau)no seluk tan Bainhira ita utiliza rai potensial sira ne’e ba produsaun aihan liuhusi investimentu ne’ebé di’ak bele hasa’e produsaun iha rai laran no reduz importasaun,” Nia akreenta.
“Osan ne’ebé mak liu husi OJE ba governu sempre kua osan ne’ebé mak proposta husi ministeriu agrikultura, ha’u senti governu iha komitmentu,sira tenke investe duni iha area agrikultura ninian,”Profesor Marçal hakotu.
Formandu : Alves Nino Caetano
editór : Agapito de Deus




