Lafaek News—Fundasaun Hadomi Timor (FHT) iha inisiativa realiza diskusaun meza redonda kona-ba dezafiu adosaun Artefisial Intelejénsia (AI) iha kontestu Timor-Leste atu bele hetan ideas brilliante hodi rekomenda ba Governu atu aselera planu báziku ba dezenvolvimentu estratéjiku Nasional Intelejénsia Artifisila(AI) iha futuru.
Diretor Ezekutivu FHT Abrão Monteiro “Nicho Linux hateten, diskusaun ne’e ko’alia barak liu kona-ba dezafius adoasaun AI iha kontestu Timor-Leste, dezenvolvimentu la’o maka’as revolusaun la’o lalais tebes liu-liu AI ne’ebé dadaun ne’e Timor-Leste mós utiliza plataforma sira ne’e.
“Diskusaun ne’e ita hare’e liu kona-ba nia lakunas no dezafius sira ne’ebé ita nia estudu no Governu infrenta hodi ita defisil atu ba iha adoasaun AI ne’e rasik. AI ne’e ita atu oinsá haree AI ne’e bele fó influénsia duni ba servisu públiku bele fó duni solusaun ba iha ita nia problema ne’ebé mak komplexu, hanesan iha Ministériu sira, instituisaun sira iha kompañia ka indústria, ne’ebé durante ne’e rezolve problemas sira dalaruma presiza tempu no rekursu bo’ot, maibé ho ezisténsia AI bele hafasil desizaun sira bele halo lalais desizaun sira,” Diretor FHT Abrão ba jornalista sira iha salaun HAK Faról, kinta (26/02/2026).
Abrão konfirma, Timor nia kontestu dezafius barak mak hanesan infraestrutura dijital rasik, dijitalizasaun AI sei efetivu liu bainhira iha dadus dijital, maibé bainhira laiha dadus dijital mak AI labele servisu ho efetivu.
“Kontestu Timor nian ita nia servisu esforsu ne’ebé mak Governu halo liuliu liuhusi Governu elektronika maibé ami husi FHT hare’e katak seidauk máximu,”Diretor Ezekutivu FHT ne’e.
Nia haktuir Hadomi Timor hare’e nia dezafius sira ne’e deskuti hamutuk para bele elabora rekomendasaun estratéjiku balun hodi bele rekomenda ba Governu atu aselera planu báziku sira.
“Governu aselera planu báziku sira tenke halo atu ita bele lalais hodi bele halo adosaun ba AI atu ajuda duni ba iha ita nia servisu públiku, servisu lorloron nian ne’ebé AI bele ajuda. Diskusaun ida ne’e atu bele elabora ideas brilliante sira ideias di’ak sira atu ita bele rekomenda ba Governu saida mak Governu tenke halo. Governu mós iha planu rasik maibé planu sira ne’e hela ho planu nafatin tanba ne’e husi sosiedade sivil hakarak kria rekomendasaun ne’ebé mak estratéjiku atu nafatin dudu sira para saida mak sira halo labele hela ho planu maibé tenke realistiku, ezemplu konkreta ida ba iha Timor Dijital ne’e uniku polítika Governu ninian ba asuntu dijital ninian ne’ebé Timor iha,” Nia subliña.
Jestor FHT ne’e salienta, Artificial intelligence (AI) ne’e iha vantajen no mós iha desvantajen tamba ne’e ema ne’ebé utiliza ho di’ak sei fo benefisu di’ak maibe uza hodi disfama ema, konserteza iha negativu.
“AI la’ós atu lori de’it oportunidade no vantajen ba ita maibé dalaruma mós iha ninia desvantajen, maibé la’ós AI mak iha ninia desvantajen maibé tan ita nia koñesimentu laiha balansu ho revolusaun ne’ebé mak iha ho teknolojia tanba ne’e dalaruma ita utiliza sala, ita utiliza fali ba buat ne’ebé mak la tuir loloos atu bele uza hanesan”dehan Nia.
Iha fatin hanesan Diretor Ezekutivu TIC Timor, Venáncio Pinto hateten Timor tama ona ASEAN,AI mos tenke aliña tuir programa ASEAN nian.
“Ita hotu esforsu kona ba AI ita aliña mos programa ASEAN tamba Timor-Leste sai nu’udar membru ASEAN 100% nu’udar membru entaun Timor-Leste hakarak ka lakohi tenke aliña ho programa ne’ebé que ASEAN nian kona-ba setor hirak ne’ebé sai importasia mak: AI no seguransa nian. AI ne’e iha vantajen no desvantajen depende ba ita utiliza ba meius saida ? Iha area hotu AI fasilita maibe utilizasaun AI mak fila fali ba konsiensia umanu nian. Dala barak ita utiliza sala hodi edit hodi disfama lideransa sira mekanismu husi AI nian,” dehan Diretor Ezekutivu TIC Timor.
Partisipante diskusaun meza aredonda AI husi Estudante UNTL departamentu Jestaun, Nelsol Lay da Silva hateten nu’udar estudante partisipa diskusaun meza aredonda ligadu AI ne’e tamba estudante barak mak utiliza AI entaun presiza iha koñesementu ne’ebé klean ligadu AI hodi bele utiliza AI ne’e tuir nia fatin.
“Kontestu AI ne’e dala ruma joven barak mak utiliza ba parte negativu de’it entaun liu husi workshop ida ne’e atu fasilita ami joven sira oinsá mak bele ganha ami nia esperensia atu utiliza AI tuir nia dalan ka ba pozitivu nian. AI importante tebes estudante ida mak utiliza de’it prosesu aprendizajen ho manual ha’u hanoin prosesu ne’e mais tarde entaun ita presiza akompañamentu husi AI oinsá atu estudante sira aprende fasil no lais, maioria informasaun global sira hotu iha teknolojia entaun presiza akompaña husi AI sira atu bele fasilita estudante sira fasil no lais,” Estudante UNTL ne’e esklarese.
Diskusaun meza aredonda ligadu AI ne’e hetan partisipa husi APNIC Timor-Leste, Telemor, Tetkomecel, JSMP, Konsellu Imprensa, Belun, HAK, ASTL, APFTL, FONGTIL, TLCE, CSEP. Lao Hamumk, JPT-TL. Multi science Academy, Xanana Reading Room, RYLA, GEN-Z Talk, JMA, HAMMOS, SIMILIE, FATG, Movimento Letras, MTK, UNESCO, UNICEF, Ministeriu Edukasaun, institusaun Media no Akademia sira.
Jornalista: Gracia Soares




