Lafaek News—Prezidente Partidu Sosialista Timor (PST), hatete Timor Leste nia independénsia tama ona tinan 20 resin, maibé nia parte observa iha merkadu nasional produtu husi rai liur mak barak liu produtu ne’ebé povu agrikultor kuda.
“Maske Timor-Leste tama ona ba tinan 20 resin ona, maibé ita haree rasik iha merkadu nasional produtu Timor nian mak barak liu ka produtu husi rai liur mak barak, hanesan ita hatene katak, modo dala ruma iha ita nia merkadu hakarak barak, maibé suplay mak la barak, dala-barak halo ema importa mós husi rai liur mai, hanesan fos hakarak ka lakohi ema importa mai, liga ba produtu seluk hanesan kafé ita exporta kafé musan, ita importa fali kafé u’ut ba emu, ida ne’e mak ema bolu dehan merkadu, maibé depende ba kbi’it husi ita nia povu agrikula sira, atu nune’e populasaun ida-idak bele kontinua desenvolve ninia to’os , nia natar nomós rai ne’ebé iha, tanba kompetisaun ida agora ita tama ba merkadu livre, nune’e mós ita atu tama tan ba ASEAN, entaun liuhusi kompetisaun ne’e mak manda, sé ema nian importa karun liu, entaun ita nia produsaun nasional baratu ita kompete merkadu,” Avelino Coelho hateten ba Lafaek News iha kna’ar fatin Sede PST Balide Dili, Sesta (01/09/23).
Prezidente Partidu Socialists Timor ne’e sublina, agrikultura sai hanesan setór importante ida ba dezenvolvimentu Timor-Leste, atu nune’e hasa’e kreximentu ekonómiku ba povu agrikultór sira ne’ebé depende ba agrikultura.
https://www.lafaeknews.tl/governu-seidauk-iha-politika-asaun-konkretu-ba-setor-agrikultura/
“Agrikultur ne’e rasik halo ninian, la hein ema seluk lolo liman ba nia, tanba populasaun ida-idak kuda ninia produsaun rasik, maibé sé ita kuda produtu barak ita tenke haree ba merkadu, tanba maioria populasaun mak kuda barak liu fehuk ropa, sé fehuk ropa husi rai liur mai nafatin hanesan deit, tanba produtu sira ne’ebé mak importa husi rai liur mai sempre ho folin ne’ebé mak baratu liu, tanba ne’e husu ba ministeriu agrikultura tenki haree ba situasaun ne’e, hakarak ekonomia Timor nian bazeai ba agrikultura ka oinsá
Hodi dehan, liuhusi polítika governu nian atu haree kona-ba impostu, importasaun, presu, atu nune’e proteze povu ninia produtu agríkula, ne’e kompetensia governu nian, maibé kona-ba oinsá atu kuda rai depende ema ida-idak nia kna’ar, tanba hanesan ema agrikultura agrikultor rasik deside oinsá atu kuda rai, maibé governu tenki proteze produtus agrikula povu nian.
Tanba, agrikultura ne’e hanesan parte ida atu produs ai-han ba ema han, atu nune’e labele sosa, Timor mak produs rasik hodi han, sé Timor la produs mak hakarak sosa de’it, osan sei sai hotu ba rai liur tantu funsionáriu, traballador ka komersiante, tanba ne’e, sé agrikultór la produs, hakarak ka lakohi tenki sosa sasan mai husi rai liur.
“Sé ita produs, maibé ho folin ne’ebé mak karun liu mós ema sei la sosa, tanba ne’e ita presiza intervensaun husi estadu kona-ba merkadu nasional, polítika governu tenki hasa’e produsaun nasional, tenki proteje produtu nasional, tanba ne’e ita presiza polítika ida ne’ebé di’ak, atu nune’e presiza legislasaun kona-ba lei ida ne’ebé mak proteje produtu agrikulas, nune’e mós ita tenki haree mpostus kona-ba importasaun oinsá, tanba ne’e husu ba governu ne’ebé mak hala’o hela kna’ar atu haree to’ok, liu-liu ministerium agrikultura, tanba programa ida mós mak sira ko’alia kona-ba agrikultura, tanba agrikultura sai baze ekonomia nasional, entaun ita presiza polítika ho legislasaun ne’ebé mak di’ak,” nia rekomenda.
Nia salienta katak, maske Timor-Leste ukun-an tinan 20 resin ona, maibé dezenvolvimentu ba produsaun agrikula nafatin importa husi rai liur, ida ne’e parte ida husi ema nia mentalidade tantu estadu no governu.
“Tanba ita nia mentalidade la di’ak oinsá mak ita dezenvolve setór agrikultura iha Timor, tanba ne’e ba oin ita presiza mudansa husi paradigma, atu nune’e governu iha inisiativa kria polítika ne’ebé di’ak ba agrikultor sira fila ba kuda sira nia rai, importante mak produtu ne’ebé iha labele fan karun liu ema nian husi rai liur, fan ita nian ho folin ne’ebé baratu hodi kompete iha merkadu livre, ida mak ema dehan polítika ekonomika,” nia afirma.
Governu halo polítika la’os governu ba kuda sasán, maibé ema agrikultor ne’e mak kuda, tanba ne’e labele hein governu, hanesan agrikultor tenki kuda nia to’os no natar, tanba governu halo polítika atu proteje deit, nune’e mós governu halo polítika ba subsidiu hodi fó apoiu ba agrikultor sira sem investimentu estadu nian, maibé sé governu halo polítika protesaun, nune’e mós governu fó subsidiu, maibé agrikultor la kuda mós la resolve problema, tanba ne’e hanesan agrikultor tenki hadomi nia to’os ho natar nia tenki kuda, tanba kuda ba la fan mós nia tenki han nia la sosa, sé ita agrikultor mak la kuda, hakarak ka lakoi agrikultor mós tenki sosa fós, tanba governu nia kna’ar harii polítika de protesaun, atu nune’e defende no proteje agrikultura nasional.
Ikus liu Prezidente PST ne’e hatoo nia rekomendasaun ba IX governu liu-liu Ministériu Agrikultura oinsá mak aprova polítika ne’ebé di’ak, iha lei do impostu, taxas, atu nune’e governu haree didi’ak hodi enkoraja agrikultor sira bele dezenvolve ninia agrikultura, tanba papél governu nian mak estabeliza, proteje no dezenvolve, atu nune’e atrai investimentu mai iha setór agrikultura.
Jornalista : Crispin Amaral
Editor : Agapito de Deus