ESKRITOR VINCENCIO ELU
INRODUSAUN
Artigu ninia signifkativu kona ba Atoni oan sira atu haforsa sira nia kapasidade, ne’ebé liu husi desemvolvimentu sidadaun nian, tanba ita iha kestaun dezenvolvimentu ne’ebé, prementa no agora daudaun ita prepara ba iha fulan oin-mai, mak atu, ita alkansa ba iha kapasidade nesesáriu hodi implementa prestasaun iha públiku nian, no forma ne’ebé efikás no efisiente. Ba iha vontade polítika nian, atu eziste duni iha Governu nia laran, hodi realiza objetivu dezenvolvimentu nian no hadi’ak parte Governu oforese.
Tanba iha envolvimentu real ba nesesidade atu harii kapasidade ba dezenvolvimentu, hodi sita “kapasidade ne’ebé balansu, no mós atu limite abilidade kompeténsia iha rai-laran.” Iha ekipa ekonomista nian hala’o estudu diagnóstika ba kreximentu nian ne’ebé esplora no limitasaun, ba kreximentu no identifika impedimentu prinsipál ba kreximentu ekonómiku iha setór hotu-hotu. Estadu ne’ebe identifika kapitál umana nu’udár limitasaun no ligasaun ba kreximentu iha ekipa atu esplora kestaun balun ne’ebé afeta diretamente forsa traballadór no kapasidade populasaun sira atu masimiza sira-nia dezenvolvimentu. No jeralmente sei sai nafatin nu’udar impedimentu boot ba iha realizasaun produtividade traballadór nian.
Tanba ita sei fó apoiu Governu atu haberan ninia kapasidade ba dezenvolvimentu. Tanba ninia signifika katak sei la buka atu haberan kapasidade ba ninia an rasik maibé, ho propózitu deklaradu atu tulun Governu hodi alkansa ninia objetivu dezenvolvimentu nian.
Ne’ebe sei foka ba dezenvolvimentu kapasidade prosesu hodi kapasita ajente lokál sira no muda karakter sira ne’ebé atraza, ka aumenta hirak ne’ebé favoravel, hodi avansa ho reforma no objetivu dezenvolvimentu nian.
Iha intervensaun sira, ba dezenvolvimentu kapasidade nian sei dirije ba aumenta iha rekursu ne’ebé disponivel ba dezenvolvimentu, hanesan finansas, rekursu umanus, teknolojia, no infraestrutura.
Konsekutivamente, aumentu iha disponibilidade no utilizasaun di’ak ba rekursus hirak-ne’e sei hasa’e kualidade moris iha sosiedade sira.
Atu aprofunda no análize ne’ebé hatudu sai hanesan obstákulu iha nivel fundamentál. Atu identifikasaun tuir dalan konkretu ne’ebé konvida ita nia vontade, hodi konkretiza orizonte fraternidade no amizade sosiál. Sira bele fasilmente haree iha eskema “rekoñese interpreta hili” ezortasaun propoin nu’udar ita nia ain-hakat ba iha prosesu nian. Atu presiza klarifika buat sira ne’ebé bele sai rezultadu ne’ebe di’ak, no mós buat ne’ebé prejudika.
Fraternidade
Rekoñese iha situasaun ne’ebé ita nia moris bá no klarifika referénsia sira atu interpreta, loke dalan ba “hili:, katak identifikasaun ba ámbitu sira atu hala’o empeñu sira hari’i fraternidade no amizade sosiál nian. Iha lia fuan Fratelli Tutti Fratres Omnes dedika ba “hilin” sira.
Ikus mai, ne’ebé taka ho apelu ba dame, ba justisa no fraternidade iha ne’ebé ita foti fali dokumentu Abu Dhabi nian, reflete kona-ba kna’ar sira nian atu serví fraternidade iha mundu, kona-ba nia papél troka la’ek ne’ebé bele hakohak sosiedade pluralista no sekolarizada ninia laran.
Liafuan ikus
Liafuan ikus mak konvite, katak ba fiar na’in sira atu serbisu ba fraternidade no amizade sosiál ho modu auténtiku nu’udar ema umanu. No lori ita atu husik responsbailidade sira, maibé ita nia fuan tenke nakloke ba espasu ne’ebe Alteridade liu, katak. Ne’e mak espasu, ne’ebé sai eskola ba relasionamentu ho alteridade seluk iha dinámika interpesoál sira no iha vida polítika no sosiál, no liuliu atu fó kritériu sira avaliasaun nian kona-ba diresaun di’ak iha dalan atu hari’i fraternidade. Tanba sira nia papél nu’udar diálogu no armonia nian iha sosiedade labele haluha ninia abut autentikamente místiku.




