Análiza Problemas dezenvolvimentu socio-ekonomia Nasaun TL no Estadu Asumsi ka hipoteza zero hare faktus empiriku
Definisaun teoria desenvolvimentu maka nu’udar prosesu transformasaun no transfigurasaun ne’ebé involve komponente sira nu’udár sistema social, maka hanesan politik, economia, infrastrutura, defesa militar, seguransa Polisia, seitór edukasaun, teknologia, Instituisaun economia no social(ONG), kultura sira seluktan(Alexander 19994)(pembangunan/development) adalah prosesu perubahan yang mencakup seluruh system social, seperti politik, ekonomi, infrastruktur, pertahanan dan keamanan, pendidikan dan teknologi, kelembagaan, dan budaya(Alexander 1994). Pembangunan adalah proses perubahan yang direncanakan untuk memperbaiki berbagai aspek kehidupan masyarakat). Iha definisaun teoria barak iha middle teoria, grand teoria no konseitu desenvolvimentu tuir matenek nain sira nia peskiza, maibe ida ne’e maka definisaun badak ne’ebé ita uza hodi sai referensia hakerek iha opiniaun ida ne’e.
Iha teoria ekonomia desenvolvimentu ita fahe mundu desenvolvimentu ba 3, desenvolvimentu mundu primeiru, segundu no terseiru, kada fase desenvolvimentu iha nasaun ida sempre la hanesan. ema matenek nain sira fahe mundu primeiru maka sistema kapitalismu no globalizasaun ka bloku direita, segundu maka sistema sosialismu bloku eskerda, terseiru mundu maka nasaun kiik oan sira maka adota sisteme economia mixture(system economia campuran). teoria nain sira kapitalismu maka adam smith, invisivel hand, Marxismu Lenismu koalia sosialismu, jhon myanard Keynes koalia konaba sistema kahur ekonomia.
Sistema economia kapitalismu(Adam Smith), katak, poder ekonomia produsaun tomak entrega ba ema individu sira hotu ne’ebé maka iha poder ekonomia atu halo produsaun social economia sira, iha sistema ne’e hanesan nasaun sira America, Australia, no sira seluktan. sistema sosialismu(Marxista) iha sistema ida ne’e, poder ekonomia iha estadu nia liman, nasaun hirak ne’e maka hanesan Kuba Venezuela no seluktan. sistema mixture economia(Jhon Mynard keynes), sistema ne’e iha balansu produsaun, katak, governu ho seitór pribadu fahe servisu produsaun social economia hirak tuir kapasidade podér ekonomia ida-idak nian, ezemplu Indonesia, Timor-Leste no nasaun sira seluktan.
Iha antes liu ba tan, sedauk novu testamentu sei iha antigu testamentu ne’eba iha Liurai sira maka ukun ho poder absoluta iha tempu barak nia laran poder monarkia goja buat hotu. depois poder monarkia rahun iha tempu ne’e kapitalismu moris dadaun ho teoria adam smith nian, iha fase ba fase I tempu ba tempu kapitalismu lao haleu mundu atu halo eksplorasaun rekursus naturais ho rekursus humanus ka politika ekspansaun monetariu, konsege domina duni. maibé depois kapitalismu mosu lao dadaun ikus mai la aguenta, ezemplu bele lee iha loron 1 Maio loron trabalhadores nian mosu tanba anti kapitalismu, no fenomena sira seluktan ne’ebé anti kapitalismu. entaun alternativu matenek nain sira hakerek sistema sosialismu hanesan Marxismu Lennismu, sistema hirak ne’e funu boot ba
malu ate agora nafatin, ikus mai laiha solusaun alternative sira seluk maka sistema kahur(mix system Jhon myanard Keynes matenek nain Inglaterra), fo alternativa katak, presisa hadia metodologia ekonomia hahú husi induktivu la’os ona deduktivu. Ikus mai Nasaun barak maka uza mixture system inklui Timor-Leste uza mós sistema refere(hakerek iha Konstituisaun RDTL artigu 138). Exemplu ida maka iha Nasaun Indonesia uza sistema Pancasila, Nasaun sira maka uza sistema mixture ne’e ema bolu kategoria Nasaun terseiru mundu rajaun akadémiku tanba uza sistema kahur deit. Iha mós nasaun sira hanesan avansadu tebes iha mundu maka China sira uza sistema politika komunismu ne’e partidu komunismu maka iha poder ukun Estadu no Nasaun, Maibe iha China nia sistema economia Kapitalismu ne’e ho natureza poder absoluta Estadu maka kontrolu total iha sistema monetáriu.
ita nia nasaun adopta sistema ekonomia Estadu nian Mixtura(Mix system John Myanard Keynes tokoh ekonomia Inggris). realidade ema barak komprende iha Timor-Leste sistema Kapitalismu liberal, sim iha prátika difisil tebes atu hatene justifika loloos, rajaun tanba dinámika tranjisaun Demokrasia social ekonomia ne’ebé idade foin sa’e foin 22 anos.
Ita nia Konstituisaun RDTL iha komponente fahe servisu ekonomia iha komponente hirak mak tuir hanesan tuir mai;
PARTE IV, ORGANIZASAUN EKONOMIKU NO FINANSEIRU TITULU I PRINSIPIU JERAL Artigu 138 (Organizasaun ekonomiku), Organizasaun ekonomiku Timor-Leste nian hatur iha konjugasaun forma komunitaria sira ho liberdade ba inisiativa no jestaun emprezarial no nia koezistensia ba sektor publiku, sektor privadu no sektor koperativu no sosial.
Artigu 139 (Rekursu natural)
1.Rekursu rai leten nian, rai okos nian, bee territorial, plataforma kontinental no zona ekonomiku eskluzivu, ne’ebe importante ba ekonomia, ne’e Estadu nia propriedade ne’ebe tenki utiliza iha forma lolo’os no hanesan, ba ema hotu-hotu ho konkordansia ba interese nasional.
- Kondisaun atu aproveita rekursu natural sira ne’ebe koalia iha numeru uluk tenki konstitui rezerva finanseira obrigatoriu tuir lei.
- Aproveitamentu rekursu natural sira tenki haree didiak mos ba ekilibriu ekolojiko no sees husi destruisaun ba ekosistema.
Artigu 140 (Investimenu), Estadu tenki promove investimentu nasional, no harii kondisaun atu buka hetan investimentu estranjeiru, maibe hola konta ba interese nasional, tuir lei haruka.
Artigu 141 (Rai), Lei mak regula propriedade, nia uzu no utilidade rai nian, hanesan fator produsaun ekonomiku ida.
TITULO II
SISTEMA FINANSEIRU NO FISKAL, Artigu 142 (Sistema Finanseiru), Lei mak halo sistema finanseiru nia estrutura atu bele garante formasaun, kaptasaun no seguransa poupansas sira, no mos aplikasaun meiu finanseiru sira ne’ebe presiza ba dezenvolvimentu ekonomiku no sosial.
Artigu 143 (Banku Sentral) 1.Estadu tenki harii banko sentral nasional ida ko-responsavel ba definisaun no ezekusaun politika monetariu no finanseiru. 2 Lei mak defini funsaun no relasaun entre banku sentral, Parlamentu no Governu, 3. Banku sentral iha kompetensia eskluzivo atu halo no fo sai moeda nasional.
Artigu 144 (Sistema Fiskal) 1. Estadu tenki harii sistema fiskal ida ne’ebe fo satisfasaun ba nesesidade finanseira sira no mos kontribui ba distribuisaun justa riku-soin nian no husi rendimentu nasional. 3 Lei mak hamosu impostu no taxa, ne’ebe fixa nia insidensia, benefisiu fiskal sira no kontribuinte sira nia garantia.
Artigu 145 (Orsamentu Jeral Estadu nian), 1. Governu mak halo Orsamentu Jeral Estadu nian, no Parlamentu Nasional mak sei fo aprovasaun, 2 Lei Orsamentu nian tenki preve, ho baze iha efisiensia no efikasia, diskriminasaun reseita no despeza nian, no mos, sees husi dotasaun no fundu sekretu sira, 3 Ezekusaun Orsamentu sei iha fiskalizasaun husi Tribunal Superior Administrativu Fiskal no Kontas no mos husi Parlamentu Nasional.
Iha komponente lubun ida ne’e maka koalia konaba servisu ekonomia Nasaun Timor nian. iha teoria Ekonomia Makro Ekonomia koalia duni ligadu ho artigu komponente hirak mensiona iha Konstituisaun RDTL temi ona iha leten, iha materia departamentu siensia economia no Estudu Desenvolvimentu maka nia area espesialidade ba ida analiza ida ne’e. iha teorikamente politika(Kebijakan/police) Makro economia boot liu maka iha tolu importante liu iha estadu ida atu halo, maka politika fiscal, moneter no administrativu.
Sistema administrasaun publiku tenke diak atu garante estabilidade ekonomia lao lalais, ezemplu birokrasia berbelit-belit liu, instituisaun públiku barak liu halo servisu hanesan deit. fungsionariu la kreativu I monotong liu, ida ne’e ligadu ho sistema multipartidarismu artigu 7 konstituisaun RDTL, partidu barak liu maka ukun hodi habokur administrasaun Estadu exemplu ministru terlalu barak liu. iha rai seluk nebe avansadu no boot ministru ituan deit, I servisu tekniku mak barak liu.
maibe ita kumprende katak, ita nia nasaun idade jovens ema lideransa partidu mesak ema kiak deit I halo legalizasaun ba lei pensaun vitalisia hodi hetan oportunidade ba pensaun osan nian. ida ne’e rajaun liu tanba, atu ba lidera estadu ida hodi garante implementasaun politika ekonomia Estadu tenke mai husi partidu politiku entaun Makro ekonomia fo atensaun liu ba lideransa partidu politiku atu atensaun boot ba ida ne’e. realidade ita nia rain Timor administrasaun públiku iha problemas boot konaba atendementu públiku
ezemplu iha banku sira fo atendementu nebe kleur, ne’e mós fo impaktu negativu ba aselerasaun servisu ekonomia komunidade sira nian no servisu públiku mós bele kleur liu, iha parte politika adminsitrasaun públiku nian, esplika ituan de’it, konaba politika adminsitrasaun atu kontribui ba desenvolvimentu sistema servisu ekonomia nian iha artigu hirak ne’e.
TITULO VI ADMINISTRASAUN PUBLIKU Artigu 137
(Prinsipiu Jeral Administrasaun Publiku nian), 1.Administrasaun Publiku hare ba prosekusaun hanesan interese publiku ida, ho respeito ba sidadaun sira nia direitu no interese lejitimu no mos instituisaun konstitusional sira nian. 2 Administrasaun Publiku nia estrutura iha dalan ida atu sees husi burokratizasaun, buka dada besik populasaun sira nian serbisu no kaer metin interesse partisipasaun nian iha nia jestaun efetivu, 3 Lei harii direitu no garantia ba administradu sira, liu-liu kontra atus ne’ebe viola sira nia direitu no interese lejitimu.
Haforsa tan, katak, politika administrasaun públiku governante sira ne’ebé hetan oportunidade atu ukun tenke kreativu didiak iha implementasaun hodi garante lei oan sira ba haforsa politika fiscal no moneter, Iha politika moneter ita dadaun ne’e sei uja osan dolare Estadus Unidus da Amerikanu nian, rikus soin sira natural hanesan mina tenke osan rai iha Banku federal amerikanu, ida ne’e maka sistema kapitalismu global nebe hetan dominiasaun husi Estadu Raksasa sira hanesan Amerika hodi hanehan ita, tanba ita nia kondisaun seguransa defesa tomak I rekursus natural cultural no sistema administrasaun Estadu tomak sedauk bele responde ba politika moneter bele implementa iha ita nia rain Timor.
ida ne’e politika defesa moneter sedauk iha duni, ita sei kontinua esforsu an nafatin hodi konvense politika ekonomia moneter internasionalmente. tanba politika moneter kolia konaba tuku(produs/halo) osan, oinsa ho ita nia storia cultural se nia oin maka tau iha osan nian oin, agora Don Boaventura ho karau no hare kaebauk nia imajen maka tau iha osan centavus, ida ligadu ho aspeitu cultural istoria Timor nian. ida ne’e servisu todan ba Timor oan sira hotu iha futuru mai. ita nia industria osan, Mákina produs osan ka print osan iha ne’ebé sedauk iha, presisa investimentu bo’ot iha seitór monetáriu. osan mean no riku soin Rai Timor tenke jere halo diak liutan hodi bele hetan ekonomia moneter ida diak iha futuru. moneter katak, kolia konaba asuntus osan sosa osan no osan halo osan. iha kompania konaba osan rasik, Banku central.
ida ne’e hanesan asumsaun no hipotesa ne’ebé realidade presisa lideransa sira esforsu makaas atu halo politika diak, iha politika fiscal ita kolia konaba gasta osan no buka osan, durante ne’e ita hare katak, makro ekonomia depende liu ba orsamentu estadu RDTL. ezemplu fiscal ne’e liafuan nia abut ne’e mai husi ema ida nia naran, iha tempu liurai monarkia sira nian, iha liurai iha tezoureiru ida ka ministru finansa ida maka naran Fiskus, nia servisu maka buka osan ba liurai no halo planu gastas osan ba liurai nia ukun iha tempu ne’eba, entaun matenek nain sira hasai teoria fiscal foti husi naran fiskus nian.
iha ita nia administrasaun públiku saida maka ita nota katak, kada ministériu sira tenke buka solusaun gasta osan no buka osan ba kofre estadu, ka rendementu estadu. ministeriu agrikultura ne’e base ekonomia komunitaria kontribui ba rendementu estadu hirak, parte ministeriu sira seluk mós tenke kontribui.
ministeriu defesa no seguransa kontribuisaun ba rendementu estadu oinsa, ezemplu ministeriu interior ka segurans PNTL maka kontrola kareta ho motor karik failansu karta kondusan sira ne’e, ne’e parte ezemplu kiik oan ida maibe dala barak la halo ho diak,preisa tau atensaun diak liutan, asumsaun hirak ne’e atu kolia bebeik iha media no jurnal sira hodi ema hotu kolia ba malu atu kontribui hadia administrasun publiku atu garante estabilidade ekonomia nasaun RDTL nian.
espera katak, lideransa partidu politiku sira sei taun atensaun diak liutan hodi labele habokur an ho kompania sira ne’ebé maka liu husi kór politiku nian haluha tiha sistema ekonomia ne’ebé loloos atu implementa ho dignu iha ita nia rai maubere ida ne’e, husi politika makro ekonomia ne’e importante liu atu hamenus desempregu iha ita nia rai, hodi fo oportunidade ba Timor oan sira liu husi sistema ekonomia nebe iha ona, atu garante estabilidade ekonomia rai Timor nian, iha teoria makro ekonomia mós koalia katak, desempregu normál maka ho percentajen 2 ou 3 deit(2% I 3%). ida ne’e signifika katak, oportunidade servisu barak liu kompara ho ema buka servisu, signigika mós ema fasil atu hetan servisu.
maibe dadaun ne’e tuir informasaun media jurnál online bisnis sira dehan desempregu ho percentajen sanulu resin ida(11%), ida ne’e signifika katak, oportunidade servisu menus liu duke oportunidade servisu ba ema hotu, ho liafuan badak katak, ema difisil atu hetan servisu iha ita nia rain, kuandu ita iha familia bele hetan lalais, ne’e ita hotu prekupa hela asuntus ida ne’e, alias KKN.
Desafius boot ba desenvolvimentu ekonomia nasaun ida ne’e maka ne’e ita hotu hatene ema hotu ba buka servisu iha ema nian rain, hanesan inglaterra, Austrália, Korea, Irlandia, no Nasaun sira seluktan, maibe realidae ema china sira mós mai buka moris fali iha ita nia rain lori osan sai fali ba ema nian rain, ema Indonesia sira mós hanesan mai buka mori iha ita nia rain. bele dehan katak, ita nia timor oan sira sedauk badinas halo negosiu ka moe atu halo negosiu, barak maka hakarak servisu iha kantor ka ONG’s no Funcionáriu publiku deit, maibe atu iha mentalidade kria rasik servisu ne’e laos fasil.
ba futuru ita timor oan hotu presisa servis makaas atu hare asuntus hirak ne’e. maske desfius boot maibe kontinua mentaliza ida nia an no apoio malu atu kontribui ba desenvolvimentu ita nia Nasaun no Estadu RDTL Rekursus humanus presisa hadia iha kurikulum no mentalidade isin ho klamar nian hodi kontribui ba rekursus humanus nebe kualidade diak liutan, atu nune’e prontu atu infrenta system social ekonomia iha mundu global agora dadaun ne’e.
Misericórdia, hakerek to’o iha ne’e. agradese wain ba lé nain sira hotu.
Hakerek nain : Damião Pereira




