Lafaek News—Governu liuhusi Ministériu Edukasaun (ME), ofisialmente asina akoprdu ho Organizasaun Saúde Mundiál (OMS) kona-bá oinsá halo mudansa ba manuál merenda eskolár iha teritóriu Timor-Leste, nune’e bele hasa’e di’ak liután nutrisaun ba estudante sira.
“Espera katak, ho meius hirak ne’e hotu bele apoiu ita nia estudante sira iha Timor-Leste, atu nune’e halo mudansa ba manuál merenda eskolár, nune’e bele hasa’e netik labarik sira nia nutrisaun ne’ebé di’ak ba labarik sira iha eskola hotu iha territóriu Timor-Leste no aproveita ba orsamentu ne’ebé mak iha hodi halo investimentu ba eskola hotu hodi labarik sira aproveita ho di’ak,” dehan Sekretáriu Estadu Ensinu Sekundáriu no Eskola Téknika Vokasionál Domingos Lopes Lemos, liuhusi seremónia asina akordu entre Ministériu Edukasaun (ME) ho Organizasaun Saúde Mundál (OMS), Tersa (21/11/2023).
Iha oportunidade ne’e, Sekretáriu Estadu, hodi Ministériu Edukasaun nia naran hato’o agradese wa’in ba Organizasaun Saúde Mundiál (OMS), ne’ebé mak fó ona kontribuisaun ka apoiu ba Governu Timor-Leste liuhusi Ministériu Edukasaun (ME).
Sekretáriu Estadu ne’e fi’ar katak, ho buat hirak ne’ebé tulun husi OMS bele halo distribuisaun ba eskola hotu iha teritóriu Timor-Leste, no ida ne’e hanesan meus ne’ebé di’ak tebes no tenke útiliza, tamba durante ne’e Governu Timor-Leste halo investimentu bo’ot kona-bá kestaun merenda eskolár.
Sekretáriu Estadu ne’e mós sente preukupa tebes ho alimentasaun ka ai-han ne’ebé mak durante ne’e fornese ba labarik sira iha eskola hotu iha teritóriu Timor-Leste liu-liu andamentu labarik sira nian durante priodu ida husi hahan ne’ebé mak labarik sira ha’an iha eskola ida-idak, liu-liu kona-bá saúde ba labarik sira.
Espera katak, liuhusi meus hirak ne’ebé iha bele sukat no tétu nune’e bele hatene labarik sira nia todan to’o kilograma hira kada revizaun ida nomós oinsá bele halo estimasaun ida di’ak kona-bá labarik sira ne’ebé ha’an kada loron.
Tanba ne’e husu ba diresaun merenda eskolár hotu atu orienta no akompaña ho didi’ak, tanba programa ne’e rasik la’os tama iha ministériu edukasaun nian, maibé husi Estatal nian, tan ne’e tenke iha obrigasaun morál ba estudante sira ne’ebé kabe ba ministerium edukasaun nia responsabilidade.
Entretantu, reprezentante Organizasaun Saúde Mundiál (OMS) iha Timor-Leste, Arvind Mathur, reforsa katak, husi nia parte mós lahaluha hato’o agradesimentu ba kompremisiu no suporta inisiativa “Growth Monitoring ka monitoramentu kresimentu” iha eskola hotu iha Timor-Leste, tanba tinan formasaun hirak ne’e sai hanesan faze Kritíka iha labarik ida nia moris, no monitorizasaun ba kestaun kresimentu importante liubá bein-estár enjerál no susesu iha futuru.
“Monitorizamentu kresimentu mak tracking regular ba labarik ida nia progresu físiku no progresu dezenvolvimentu iha tempu naruk, nune’e sukat no rejísta indikadór xave sira hanesan a’as, peju no marka dezenvolvimentu relevante sira seluk, tanba prosesu ida ne’e la’os de’it hodi garantia labarik ida atu sai a’as ka iha peju bo’ot, maibé prosesu ne’e hodi avalia sira nia saúde jerál, estadu nutrisaun no problema potensiál ho sira nia dezenvolvimentu,” haktuir Arvind.
Enkuantu tuir Arvind, informasaun ne’e la’os de’it atu ajuda identifíka dez-nutrisaun entre labarik sira, maibé mós sai ona prova katak, valioza iha identifikasaun peju eksesu no obesidade entre labarik sira ne’ebé iha Timor-Leste, tanba ne’e edukasaun no sistema saúde sira tenki prioritiza saúde no bein-estár estudante, pesoál no komunidade sira.
Tamba eskola hotu iha kna’ar importante ba promove saúde, bein-estár no dezenvolvimentu labarik no adolsente sira nian, ida ne’e direitu inerente esensiál no fundamental ba labarik sira atu hetan edukasaun no saudavel, tanba edukasaun no saúde interligada.
Reprezentante OMS ne’e mós sente preukupadu tebes ho kestaun saúde, tanba bainhira saúde ne’ebé la di’ak sei sai kauza ba resultadu edukasaun ne’ebé ladi’ak no bainhira edukasaun menus sei limite oportunidade ba saúde ne’ebé di’ak liu, lójikamente katak, eskola mak fatin ideál hodi promove komportamentu no prátika saudavel.
Jornalista : Crispin de J. Amaral
Editór : Marcos da Silva Araujo




