HAKEREK NAIN VINCENCIO ELU
INTRODUSAUN
Iha dezenvolvimentu global sai tópiku importánte ida ne’ebé atrai atensaun husi governu sira, organizasaun internasionál, instituisaun akadémika no komunidade mundial. Iha tempu uluk, dezenvolvimentu dala barak kompriende de’it hanesan kresimentu ekonomia, ne’ebé mede liu husi aumentu rendimentu nasional, produsaun no atividade komersiál. Maibé, liu husi esperiénsia istórika no estudu sira, mundu komesa hatene katak dezenvolvimentu la’ós de’it kona-ba osan ka riqueza, maibé mós kona ba hadi’a kualidade moris ema nian iha aspetu sosial, polítiku, kultural no ambiental.
Filosofia dezenvolvimentu global refere ba prinsipiu, valór no hanoin fundamental sira ne’ebé orienta esforsu humanidade atu alkansa progresu no bem-estar ba ema hotu. Filosofia ida ne’e buka responde pergunta importante sira hanesan: “Sa mak dezenvolvimentu loos? “Oinsá atu alkansa dezenvolvimentu ne’ebé justu? no “Tanba sá dezenvolvimentu tenke fó benefísiu ba ema hotu no la’ós ba grupu balun de’it? Pergunta hirak ne’e sai baze ba teoria no polítika dezenvolvimentu iha nível nasional no internasionál.
Iha perspetiva tradisionál, dezenvolvimentu liga ho modernizasaun. Teoria modernizasaun argumenta katak nasaun sira tenke tuir dalan hanesan nasaun industrializadu sira atu alkansa progresu. Iha kontestu ida-ne’e, kresimentu ekonomia konsidera hanesan indikador prinsipal ba dezenvolvimentu. Maibé, kritika sira hatudu katak kresimentu ekonomia mesak la garante distribuisaun justa ba riqueza no la sempre rezolve problema pobreza, desigualdade no ekskluzaun sosial.
Nune’e, mosu abordajen foun ne’ebé haree dezenvolvimentu hanesan prosesu integradu ida. Abordajen ida-ne’e enfatiza importánsia edukasaun, saúde, direitus umanus, igualdade jéneru, partisipasaun polítika no sustentabilidade ambiental. Hanoin ida-ne’e hetan apoiu husi organizasaun internasionál sira no sai baze ba programa dezenvolvimentu global iha mundu modernu.
Iha filozofia dezenvolvimentu kontemporánea, ema sai sentru husi prosesu dezenvolvimentu. Signifika katak objetivu prinsipal dezenvolvimentu la’ós de’it aumenta riqueza nasaun nian, maibé aumenta liberdade no oportunidade ba ema atu desenvolve nia potensialidade tomak. Perspetiva ida ne’e, enfatiza katak, ema tenke iha asesu ba dignu no partisipasaun iha desizaun sira ne’ebé afeta sira-nia moris.
Aleinde ne’e, globalizasaun lori oportunidade no dezafiu ba dezenvolvimentu mundial. Iha sorin ida, globalizasaun fasilita troka informasaun, teknologia no komérsiu entre nasaun sira. Iha sorin seluk, globalizasaun bele aumenta desigualdade entre nasaun desenvolvidu no nasaun ne’ebé sei dezenvolve hela. Tanba ne’e, filosofia dezenvolvimentu global enfatiza kooperasaun internasionál no responsabilidade hamutuk atu garante katak benefísiu globalizasaun bele hetan partilla ho justisa.
Problema mudansa klimátika mós sai tópiku sentral iha diskusaun kona ba dezenvolvimentu global. Mundu ohin loron hasoru ameasa bo’ot husi poluisaun, desmatamentu, aumentu temperatura global no dezastre natural sira. Filosofia dezenvolvimentu modernu argumenta katak kresimentu ekonomia tenke halo ho responsabilidade ambiental atu proteje rekursu natural ba jerasaun agora no jerasaun sira ne’ebé sei mai. Konseitu dezenvolvimentu sustentável mosu hanesan resposta ba preokupasaun.
Iha nivel internasionál, komunidade mundial estabelese objetivu komún atu orienta esforsu dezenvolvimentu. Objetivu hirak ne’e inklui eliminasaun pobreza, no promove igualdade jéneru, proteje ambiente no hametin parseria global. Objetivu sira ne’e reflete hanoin katak dezenvolvimentu tenke inkluzivu, sustentável no sentradu ba dignidade umana.
Nune’e, filosofia dezenvolvimentu global la limita de’it ba teoria akadémika, maibé sai orientasaun prátika ba polítika públika, governasaun no kooperasaun internasionál. Filosofia ida ne’e enfatiza katak progresu lo’os tenke fó benefísiu ba ema hotu, respeita direitus umanus, promove justisa sosial no garante sustentabilidade ambiental. Ho komprensaun ida ne’e, dezenvolvimentu bele sai instrumentu importante atu harii mundu ne’ebé dame, justu no prosperu ba humanidade tomak.
KONKLUZAUN
Dezenvolvimentu global hatudu katak dezenvolvimentu la’ós de’it kona-ba kresimentu ekonomia, maibé kona-ba hadi’a moris ema nian iha aspetu hotu-hotu. Filosofia ida-ne’e koloka ema hanesan sentru hosi dezenvolvimentu no enfatiza importánsia liberdade, igualdade, justisa sosial no sustentabilidade ambiental. Iha mundu ne’ebé kada vez liu interligadu, dezenvolvimentu global presiza kooperasaun entre nasaun sira, organizasaun internasionál no komunidade lokal sira.
Atu alkansa dezenvolvimentu ne’ebé verdadeiru, presiza balansu entre progresu ekonomia, bem-estar sosial no proteksaun ambiental. Bainhira prinsípiu hirak ne’e implementa ho efetividade, dezenvolvimentu bele kontribui ba reduzaun pobreza, hametin paz no harii futuru ne’ebé sustentável ba jerasaun agora no jerasaun sira ne’ebé sei mai.
REFERÉNSIA
Amartya Sen. Development as Freedom. Oxford University Press, 1999.
Denis Goulet. The Cruel Choice: A New Concept in the Theory of Development.
United Nations. Sustainable Development Goals (SDGs).
United Nations Development Programme. Human Development Reports.
World Bank. World Development Reports.
United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization. Global Education and Sustainable Development Publications.
Development as Freedom.


