Lafaek News—Organizasaun noun-Governamental (ONG), Hali Ba Dame (Habada) la aseita no konsidera aloka orsamentu 4,2 Miloens ba sosa kareta Pradu unidade 65 ba deputadu sira estraga lejitimidade institutsaun demokrátiku no estraga Timor-Leste nia imajen iha internasional.
Diretór Hali Ba Dame, Abel Amaral esklarese, polémika atual kona-ba sosa kareta ba deputadu sira sai hanesan simbolu governasaun ne’ebe ladi’ak no insensibilidade polítika iha nasaun ida ne’ebe hasoru dezafiu sasio-ekonomiku ne’ebe kle’an, mantein desizaun sosa kareta ba deputadu sira la’os de’it ameasa orden públika, maibé mós estraga lejitimidade institutsaun demokrátiku sira no Timor-Leste nia imajen internasional.
“Dalan di’ak liu atu prezerva estabilidade nasional mak suspensaun Imediata ba desizaun PN atu sosa kareta foun ba deputadu sira, akompañia ho diálogu inkluzivu no transparente ho sosiedade, defende direitu ba manifestasaun pasifiku tenke sai sentral ba kualker resposta governu nian, hodi garante katak sidadaun sira-nia lian hetan respeitu no kontinua konsolida demokrasia Timor-Leste nian.prekupasaun nee Hato’o husi Direktor ONG Habada, Abel Amaral, ba jornalista sira liu husi konferénsia imprensa, tersa 09/09/205/.
Razaun HABADA la aseita sosa prado ba deputadu tanba setor edukasaun iha areas remotas seidauk responde povu ninia hakarak, dezenvolvimentu agrikultura hakdasak no saúde sai problemátiku iha rai-laran, tan ne’e husu PN atu iha konsiénsia as ba povu nia moris iha situasaun ohin-loron nian.
“ONG-HABADA hato’o ami mia preokupasaun kle’an kona-ba PN nia desizaun foin lalais ne’e hodi aloka US$4.2 millaun hodi sosa kareta foun hamutuk 65 ba deputadu sira, desizaun ne’e hetan kritika maka’as hosi komunidade akadémika, organizasaun naun-governamental sira, no partidu polítiku opozisaun no hamosu tiha ona mobilizasaun públiku ne’ebe lidera hosi estudante universitáriu sira,” nia relata.
HABADA rekoñese katak polémika ne’ebe haleu desizaun ida-ne’e la’os limitadu ba kestaun administrativu ka lojistíka ida, ne’e reflete problema estrutural ida kona-ba lejitimidade, responsabilizasaun institusional, no sensibilidade polítika, iha tempu ne’ebé nasaun hasoru dezafiu sósiu-ekonómiku sira ne’ebe seriu, inklui nivel ás sira pobreza nian, dezempregu juventude nian, no má-nutrisaun krónika.
Tuir karta ne’ebé estudante universitáriu sira hato’o ba Komandu-Jerál PNTL, manifestasaun hasoru desizaun Parlamentu Nasional sei hala’o iha loron 15 fulan Setembru tinan 2025, ho ida ne’e liu-hosi relatóriu ne’e ONG-HABADA partilla ninia análiza no observasaun sira kona-ba asuntu sira temi iha leten ne’e, konstituisaun-RDTL, artigu 42, garante ba sidadaun hotu-hotu liberdade ba reuniaun pasífika no la ho armas, nomos direitu atu halo manifestasaun tuir lei. Garantia ne’e hetan reforsu hosi Lei N.º 1/2006, loron 8 fulan Fevereiru, kona-ba Liberdade ba Reuniaun no Manifestasaun, ne’ebe detein ho klaru enkuadramentu legal ba ezersisiu direitu fundamental ida ne’e.
Jornalista : Moises Guterres




