Lafaek News—Relasiona lei komunikasaun social númeru 05/2014 artigu 38 alina B, SEKOMS ho orgaun Konsellu Imprensa aseita hamutuk hodi halakon lei refere ne’ebé sai polémika iha komunidade jornalizmu.
“SECOMS ho KI intende malu di’ak ona artigu ida ne’ebe sai polémika iha públiku iha sosiadade sivil husi komunidade media rasik ne’ebé fo reasaun makas, ohin Konsellu Imprensa ho kolega nain rua ne’ebe reprezenta media nain ami mai husu esplikasaun ba SEKOMS kona-ba artigu ida ne’e esplikasaun ne’ebé SEKOMS halo bebeik ona katak laiha intensaun kriminaliza media,” Prezidente Konsellu Imprensa António Cesar Mali ba jornalista sira iha SEKOMS DNDI, kinta (14/08/2025).
Cesar Mali haktuir, iha esplikasaun hosi SEKOMS katak laiha intensaun, maibé atu proteze liután media sira, entaun KI mantein lei ejistensia SEKOMS ho KI hanoin hanesan hela ita hotu aseita retira tiha lei ida ne’e razaun retira tanba lei vizente mos ko’alia buat hanesan laiha intensaun atu kriminaliza Jornalista Ssra,” Antonio M. da C. Moniz Mali sublina.
Iha fatin hanesan, Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosial (SEKOMS) Expedito Dias Ximenes argumenta, prosesu revizaun lei komunikasaun sosial númeru 05/2014, KI ho SEKOMS hahú diskute, durante ne’e balu fo sai tiha esbosu ou proposta ba públiku, maibé lolos ne’e esbosu nia prosesu ne’e hahu ohin loron 14/08/2025.
Expedito hatutan, tuir lei molok Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosial atu aprezenta ba Konsellu Ministru (KM) depois bá liu Parlamentu Nasional ne’e tenke rona uluk lai Konsellu de Imprensa.
“Ohin mak ami ho Konsellu imprensa (KI) hahú diskusaun nakonu ho amizade, nakonu ho kualidade de espresaun ne’ebé ida-idak hatoo, ekipa jurídiku husi governu nian, Ha’u rasik mak lidera diskusaun ne’e, ikus mai ami konkorda katak, atu bele halakon hanesan manipulasaun, espekulasaun ne’ebé oras ne’e dadaun la’o iha públiku,” SEKOMS Expedito Dias Ximenes fundamenta.
Hodi dehan, esbosu ne’e dokumentu ofisial governu nian ne’ebé labele sai ba liur, maibé ema balu ne’ebé fo sai tiha no iha tiha diskusaun públiku no provoka situasaun, maibé diskusaun públiku nian mós di’ak hanesan fo pareser publika mai iha governu, no parser hirak ne’e halo espekulasaun oin-oin no balu seidauk lê lei vizente ou lei ne’ebé vigora hela entaun sira nia komentáriu ne’e sees hosi kontestu.
“Revizaun Ida nee ho objetivu asegura servisu orgaun Komunikasaun sosial nian, Tamba nee iha revizaun nee laiha atu hamate liberdade imprensa no laiha intensaun atu kriminaliza produtu jornalista. Iha espukalasaun Barak ne’ebé latuir ona kontestu lei neebe sei lao ida nee maka atu bele proteze jornalista Sira hanesan informador, edukador ba iha ita nia Raí, ida nee maka Governu ho Konsellu imprensa konkorda ho artigo 38 Alina B Ami sinplifika no elimina tiha esplikasaun detaliu tiha iha 38 Aline B, Iha diskusaun nee naruk ho karakter ne’ebé hadomi ba provizaun jornalista Sira nian hadomi Ita Nia Demokrasia, hadomi Ita nian profisaun jornalista Sira nian ami sente esplikasaun nee karik bele mosu fali espekulasaun Ema Balu nee sente ladun Daik Ami konkorda atu elimina artigu 38 Alina B, Konsellu imprensa ho sekoms konkorda atu elimina artigu 38 B Tamba tau ema espekula katak, espekula nee bele difikulta ba prosesu jornalista sira nia atividade ilha terenu,” Expedito esklerese.
Jornalista : Moises Guterres/Maria Jose de Jesus.




