Lafaek News– Ministériu Saúde (MS) servisu hamutuk ho Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), realiza semináriu ho tema, Hametin Setór Saúde nia Partisipasaun iha Sistema Rede Referal no Jestaun Kazu no mos Fornesimentu Servisu Kuidadu Saúde ba Sobrevivente sira iha Uma Mahon
Reprezentante Ministériu Saúde atual Xefe Departamentu Saúde Materna Infantil, Lucia M. Lay hateten, objetivu husi semináriu ida ne’e atu hala’o koordenasaun ne’ebé di’ak liu entre fornesedor servisus saúde no rede referál atu garante katak sobrevivente sira iha uma Mahon sei simu kompletu ho kuidadu no tuir tempu, melhora kordenasaun entre rede referál ba provisaun servisu saúde no sobrevivente sira ne’ebe sai vítima ba violénsia bazeia ba jéneru
“Hau sente haksolok marka prezensa iha Semináriu importante ida ne’e, foka ba melhora koordenasaun entre rede referál ba provisaun servisu saúde ba sobrevivente sira hosi violénsia bazeia ba jéneru iha Uma Mahon” Dehan Xefi Departamentu Saúde Materna Infantil, Lucia M. Lay liu husi nia Diskursu iha Salaun Novu Turismu, Sexta, (20/09/2024)
Nia salienta, Ministériu Saúde, (MS) ho apoiu tékniku husi United Nation Population Fund (UNFPA sigla Inglés) sente orgulho atu lidera inisiativa ida ne’e, ho objetivu atu mellora di’ak liu ba asuntu kombate violensia bazeia ba jenéru, hodi minimiza dezafiu sira ne’ebe vítima sira enfrenta.
Sobrevivente ne’ebe hasoru dezafiu barak iha komunidade nia leet ne’ebe presiza tebes hodi hetan apoiu husi parte Saude no parte legal sira hodi apoiu.
“Ita hotu hatene katak, sobrevivente violénsia bazeia ba jéneru hasoru desafiu barak iha moris, inklui asesu ba saúde físiku, saúde mental, no emosionál ne’ebé signifikante tebes atu bele hetan apoiu ne’ebé sira presiza, abordagem ida ne’ebé koordenadu no fokus ba sobrevivente sira importante tebes sistema saúde, servisus légál, VPU no rede apoiu sosiál tenke hamutuk hodi fornese apoiu integradu no komprensivu” katak nia
Tan ne’e, liu husi semináriu ida ne’e hamosu prova katak ema hotu kompremetidu atu garante sobrevivente sira iha Uma Mahon sei simu kuidadu ida ne’ebé komprensivu no kompletu nune’e kordenasaun ne’e importante tebes, tanba laos de’it fó resposta ba nesesidade saúde emerjensia, maibé mos apoiu psikososial no asistensia legal ida ne’ebé importante ba vítima sira hodi halo kontrolu no dezenvolve an.
“Atu reforsa kolaborasaun entre parte interessadu importante sira, inklui Ministériu Saúde, MSSI, Vuneravel Polis Unit (VPU), Uma Mahon, no Centro Saúde Komunitáriu, entaun, ita ida idak representa ligasaun kritikál iha rede ne’e, no ita nia kontribuisaun signifikante tebes ba apoiu sobrevivente sira atu hetan kuidadu ida ne’ebé kualidade no efetivu” katak nia
Sorin seluk Adjunta reprezentante United Nation Population Fund UNFPA Timor-Leste Doutora Domingas Bernardo fundamenta, liu husi semináriu ida ne’e parseiru sira bele partilha ba malu kona-ba hametin setór saúde nia partisipasaun iha sistema Rede Referal no Jestaun Kazu no mos Fornesimentu Servisu Kuidadu Saúde ba Sobrevivente sira iha Uma Mahon, sai hanesan asuntu problema saúde publiku.
“Hanesan ita hotu hatene katak Violensia Bazeia ba Jeneru (VBJ sai ona hanesan asuntu problema problema saúde públiku, VBJ sai violasaun komum ba problema direitus iha nasaun joven Timor-Leste tamba ne’ebe husu ema hotu nia kolaborasaun atu bele servisu hamutuk hodi minimiza numeru VBJ ne’ebe buras iha ita pais Timor-Leste”
Dotora Domingas Bernardo akresenta, Prevalensia violensia kontra feto no labarik feto sira, tuir preskiza demográfika saúde Timor-Leste iha tinan 2016 nian, hatudu katak, untersu (38%) husi feto sira ho idade tinan 15-49 sofre ona violensia fisik ou seksuál husi kedas wainhira sira sei iha tinan 15 no, tuir studu nabilan nian iha tinan 1015 hatudu katak, 59% husi feto sira ho idade 15-49 sofre VBJ.
“Tuir Peskiza Demográfika Saúde Timor-Leste tinan 2016 nian, hatudu katak un-tersu (38%) husi feto sira ho idade tinan 15-49 sofre ona violénsia fíziku/seksuál husi kedas wainhira sira sei tinan 15. No, tuir Estudu Nabilan nian iha tina 2015, hatudu katak (%59) husi feto sira ho idade tinan 15-49” dehan nia
Sofre ona violénsia fízika no seksuál husi kedas bainhira sira sei tinan 15 ida ne’e kazu ida ne’ebe sériu no presiza ita hotu nia atensaun no serbisu makas partikularmente setor saúde nia intervensaun, termus de prevensaun no resposta ba kazu VBJ, tanba setor saúde jeralmente sempre sai hanesan primeiru pontu de-kontaktu ba feto no inan feto sira ne’ebe esperiensia kazu VBJ tanba ne’e, importante tebes atu reforsa setór saúde nia kapasidade atu prevene no responde ba VBJ iha tempu barak nia laran, ita konsege serbisu hamutuk ho Ministério da Saúde hodi reforsa ona setór saúde nia kapasidade no setór saúde prontu ona atu responde ba VBJ.
Setór Saúde prontu ona atu responde ba VBJ, maibe setór saúde labele serbisu mesak Timor-Leste adopta sistema multisetorál hodi prevene no responde ba VBJ, tanba ne’e, importante tebes atu hametin setór saúde nia partisipasaun iha sistema rede referal no jestaun kasu ba VBJ hodi asegura resposta ne’ebe multisetoral no koordena ba VBJ, inklui visita regular husi profisional saude sira nian ba uma mahon.
Jornalista : Aniceto Dias
Editor : Agapito de Deus




