Lafaek News—Konsellu Nasional ba Segurama Ai-han no Nutrisaun iha Timor-Leste (KONSSANTIL) ho liña Ministerial kompostu husi World Food Programe (WFP) no The Food and Agriculture Organization (FAO), hala’o lansamentu IPC análiza populasaun 300,000 mak krize aihan,
Iha ámbitu enkontru apresiasaun iha loron 12 de Janeiro, rezultadu hatudu katak porsentu 22husi populasaun Timor-Leste enfrenta inseguransa ai-han agudu ne’ebé a’as no munisipal 11 husi munisipu 14 iha faze “krize ba periodu dadauk ne’e (Nov 2022-Abril 2023).
“Iha Timor-Leste ema 300,000 mak enfrenta inseguransa ai-han ne’ebé a’as (IPC faze 3 no 4) ba iha periodu difisil (lean season) dadauk ne’e, no mos iha ema 262,000 mak projeta atu enfrenta inseguransa ai-han iha periodu oin-mai (Maiu 2023-Setembru 2023),Munispu sanulu resin ida husi munisipiu sanulu resin-ha’at kategoriza iha faze 3 (krizi) iha periodu dadauk ne’e no mós periodu projetadu, no munisiplu tolu mak kategoriza ba faze 2 (presaun),” sita Prezidente KONSSANTIL no nu’udar Ministru Agrikultura no Peska Pedro dos Reis iha komunikadu imprensa ne’ebé ekipa fahe hafoin lansamentu ba IPC iha City 8 Manleuana, tersa( 14/02/2023).
Tuir Presidente KONSSANTIL, Kontribuidor xave sira husi inseguransa ai-han maka laiha kapasidade atu kompras ba sira ne’ebé mais mukit iha sosiedade, pandemia, funu entre Rusia ho Ukraina, no presu ai-han no mina ne’ebé mak sa’e hodi reduz ona kapasidade uma-kain sira atu asesu ba al-han, aumenta liu tan, TL mos esposizaun ba dezastre naturais, inklui be’e sa’e iha inisiu 2022 no 2021, signifikamente hatun kapasidade kompras ne’ebé afeita ba efeitu inseguransa ai-han iha longu prazu.
“Ita bele kompleta esforsu ne’ebé iha ona antes atu identifika populasaun sira ne’ebè mak vulneravel liu no bele akonselha di’ak liu atu bele foti ita nia desizaun ba ema sira ne’ebé mak foti desizaun ho dadus ne’ebé real, ne’e servisu MAP ninian oinsá bele hasa’e ita nia produtu iha rai laran, relatóriu ohin halo lansamentu ne’ébe mak IPC halo atu halo prevensaun antisipada fulan lima ba oin, nune’e relatóriu ne’e bele fó remunerasaun ba fulan lima ba oin ne’e saida mak atu akontese, liu husi relatóriu ida ne’e mak sai hanesan matadalan ba ita hodi halo prediksaun ba oin ne’e risku ba ita iha fulan saida, Ho relatóriu ida ne’e ita bele esforsu hodi reduz,” nia sublina,
Iha parte seluk Reprezentante WFP Cecilia Garzon, WFP apresia tebes esforsu tomak husi governu hodi lidera ba analiza sai realidade, WFP mós fahe konsentu komun ne’ebé hanesan ba ema sira ne’ebé mak ho inseguransa ai-han a’as presiza asistensia imidiata.
“WFP asegura katak governu ho posibilidade suporta tomak ba asaun refere ba ema sira ne’ebé mak presiza, WFP iha sistema no esperensia atu ajuda governu no meius ne’ebé apropriadu hodi responde ba nesesidade ne’ebé presiza”.
Iha sorin seluk, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonomikus ( MKAE), Joaquim Amaral iha diskursu hateten; lori governu nia naran agradese ba Ministeriu Agrikultura no Peska ho entidades sira hotu ne’ebé mak servisu maka’as atu bele realiza relatoriu final ba faze Klassifikasaun Integradu Seguransa Ai-han iha Timor Leste.
“Serimonia lansamentu ida ne’e sai hanesan faze importante ida ba Timor Leste nian hodi kontra seguransa ai-han ba iha ita nia populasaun sira hotu iha paíz ida ne’e”, hatete MKAE Joaquin.
Enkuantu Análiza kroniku ne’e hala’o iha tinan 2018, governu ho suporta husi WFP, hala’o treinamentu durante semana rua no sorumutu analiza ba IPC agudu primeiru iha TL, grupu servisu tékniku ( TWG) kompostu husi ema na’in 45 husi membru MAP, KONSSANTIL, diresaun Jerál Estatístika, WFP, FAO, ONG, Nasionál no internasionál sira no diretores seguransa ai-han ne’ebé representa ida-idak nia munisípiu.
Jornalista : Rita Moniz
Editór : Agapito de Deus




