Lafaek News—Enkarregadu negósiu, Estadus Unidus Amérika Timor Leste (EUA-TL) Tom Daley, kinta (09/02/2023), lansa diskusaun meja redonda ho media nasional sira hafoin lansamentu espesífiku United States (U.S.) hodi promove Indo-Pasific iha Timor Leste.
Natureza diskusaun meza redonda ho mídia nasional sira iha fulan Fevereiru 09/02-2023 ne’e, bainhira Tom Daley fó sai Estratéjia Indo-Pasifiku Estadus Unidus Amérika nian iha tinan kotuk, Prezidente Biden hatete “futuru nasaun ida-idak depende ba Indo-Pasífiku ida ne’ebé livre no nakloke ne’ebé iha sustentabilidade no prosperidade iha dekada hirak tuirmai.”
Estadus Unidus Amérika serbisu daudaun atu alkansa vizaun ne’e liuhusi kumpre objetivu prinsipál lima, kolabora ho ami-nia aliadus, parseirus no instituisaun rejionál sira.
“Hamutuk ita sei Promove Indo-Pasífiku ida ne’ebé livre no nakloke;Estabelese ligasaun sira iha rejiaun laran no liur, Promove prosperidade rejionál Haforsa seguransa iha Indo-Pasífiku; noHari’i reziliénsia rejionál hasoru ameasa transnasionál sira, Ha’u hakarak mensiona ezemplu balu kona-ba oinsá Estadus Unidus Amérika halo parseria ho Timor-Leste hodi lori vizaun ne’e ba oin iha área lima iha tinan kotuk,” dehan Enkarregadu Negósiu EUA-TL.
Promove Indo-Pasífiku ida ne’ebé livre no nakloke Ami-nia interese importante sira no ami-nia parseiru sira nia intereses, presiza Indo-Pasifiku ida-ne’ebé livre no nakloke, iha ne’ebé governu sira bele halo sira-nia desizaun soberanu rasik, konsistente ho sira-nia obrigasaun tuir direitu internasional; no iha ne’ebé tasi, espasu aéreu sira, no domínio komun sira seluk governa tuir lei!
Tanba ne’e maka Komandante INDOPACOM Estadus Unidus nian, Almirante John Aquilino, iha semana kotuk anunsia katak Estadus Unidus Amérika kompromete ona millaun $23-resin hodi reabilita Aeroportu Baucau hamutuk ho Governu Timor-Leste.
“Ita-nia parseria hodi reabilita aeroportu Baucau no ajuda F-FDTL liuhusi kriasaun Komponente Aéreu sei ajuda governu Timor-Leste hodi monitoriza ninia territóriu, responde ba dezastre naturál sira, no promove dezenvolvimentu ekonómiku.
Ikus liu, Timor-Leste sei bele defende ninia sidadaun sira ho di’ak liután, proteje ninia soberania, no promove ninia interese nasionál rasik.
Iha tinan 2022, Estadus Unidus no Timor-Leste kompleta ona faze dahuluk reabilitasaun liuhusi asegura aeroportu liuhusi konstrui lutu perímetru foun ida haleu Aeroportu ne’e, Hari’i armazén ida ba Komponente Aéreu foun F-FDTL nian, no fornese ekipamentu foun ba apoiu aeroportu, inklui kamiaun kombustivel ida no bombeiru ida.
Ba oin, Estadus Unidus sei kontinua mantein parseria ho Timor-Leste hodi halo reabilitasaun liuhusi pinta fila-fali pista aeroportu ne’e nian, instala iluminasaun iha pista ne’e utiliza enerjia solar, konstrui armazén ida ba asisténsia umanitária/auzíliu iha tempu dezastre, no halao treinu kontínua ho F-FDTL, iha tinan 2030 nia klaran, Estadus Unidus sei fornese aviaun Cessna modernu ida ba F-FDTL.
“Kona-ba, hari’i ligasaun sira iha rejiaun laran no liur Ikusliu, ita-nia relasaun sira la’ós de’it liga ita-nia governu sira, maibé sai mós ponte hodi liga ita-nia povu sira, Atu rezolve dezafiu hirak iha sékulu 21, ami reforsa liután programa edukasaun, interkámbiu, no lideransa foin-sa’e nian hodi dinamiza jerasaun tuir mai iha ita-nia nasaun rua ne’e, dalan ida-ne’ebé ita halo daudaun ba objetivu ne’e maka liuhusi foin daudaun asina primeiru memorandu entendimentu bilaterál hodi hametin ita-nia esforsu konjuntu atu fó oportunidade ba akadémiku no estudante sira atu partisipa ativamente iha edukasaun no interkámbiu internasionál sira.
Hanesan parte ida husi ami-nia kompromisu inisiál, Estadus Unidus anunsia ona ami-nia kompromisu hodi finansia oportunidade bolsa-estudu foun sira hamutuk 9 liuhusi ita-nia parseria, ba oin, Memorandu Entendimentu ne’e hatu’ur aliserse hodi aumenta finansiamentu bilaterál ba edukasaun no oportunidade interkámbiu sira, liuliu ba estudante no akadémiku Timoroan sira atu kontinua sira-nia edukasaun superiór iha Estadus Unidus hodi apoia Timor-Leste nia prioridade dezenvolvimentu kapitál umanu.
Estimula prosperidade iha rejiaun, Pandemia COVID-19 halo sai klaru ona katak presiza halo rekuperasaun ida-ne’ebé promove kreximentu ekonómiku envolve setór barak iha ekonomia nasaun ida nian, Dalan ida-ne’ebé ami halo halo hodi promove kreximentu ne’e mak liuhusi Kompaktu foun ba Timor-Leste, ne’ebé loke dalan ba Estadus Unidus Amérika atu halo investimentu transformativu iha setór bee no edukasaun iha tinan lima oin mai liuhusi Millennium Challenge Corporation.
Asina tiha ona iha fulan Jullu 2022, Kompaktu ne’e ninia objetivu mak atu hadi’a populasaun Timor-Leste nia saúde no abilidades no kontribui ba Timor-Leste nia dezenvolvimentu no prosperidade, ida-ne’e reprezenta Estadus Unidus ninia kontribuisaun dezenvolvimentu úniku ne’ebé boot liu iha istória ami-nia relasaun ho Timor-Leste: millaun $420 husi Estadus Unidus Amérika no millaun $64 husi Governu Timor-Leste.
MCC nia investimentu iha infraestrutura sei introdús primeiru sistema saneamentu no tratamentu bee-moos sentralizadu iha Timor-Leste, hadi’a drenajen, no hadi’a fornesimentu bee-moos ba Dili no munisípiu haat ne’ebé besik, hodi benefisia ema besik 500,000 ne’ebé hela iha no hale’u Dili.
Kompaktu nia projetu Hanorin no Lidera Jerasaun Timoroan Tuir mai, ne’ebé koñesidu ho TALENT, sei mellora estudante sira-nia aprendizajen liuhusi investe iha edukasaun no formasaun ba manorin-nain sira no líder eskola sira, no hein katak sei benefisia estudante Timoroan besik millaun ida iha tinan 20 oin mai, Hadiak liután seguransa iha Indo-Pasífiku, Estadus Unidus serbisu hela iha rejiaun laran ho aliadus no parseiru sira hodi hakle’an liután ita-nia interoperabilidade iha tempu hanesan ami mós apoia sira hodi defende sira-nia sidadaun no promove ba oin sira-nia intereses soberanus.
“Iha tinan kotuk, ami hala’o ezersísiu militár hamutuk haat entre militár Estadus Unidus no F-FDTL, ami promove ba oin dezenvolvimentu profisionál no oportunidade formasaun, no ami haforsa kompeténsia ba asisténsia umanitária, Ha’u mós hakarak destaka kona-ba asinatura Programa Parseria Estaduál iha semana kotuk entre Guarda Nasional Rhode Island no F-FDTL, Programa ne’e sei hametin dezenvolvimentu profisionál, formasaun, no interkámbiu entre F-FDTL no Guarda Nasional Rhode Island no fasilita kooperasaun ne’ebé di’ak liu iha setór sira relasiona ho governasaun, seguransa, ekonomia no sosiál.
Hari’i reziliénsia rejionál hasoru ameasa transnasionál sira, Timor-Leste no rejiaun Indo-Pasífiku hasoru ameasa komún oioin – inklui inseguransa ai-han ne’ebé sai aat liután ho Putin nia funu iha rai-Ukránia, krize klimátika ne’ebé aumenta, no dezafiu seguransa saúde ne’ebé kontinua eziste tanba pandemia COVID-19.
“Ami serbisu hamutuk ho Timor-Leste hodi rezolve dezafiu tolu ne’e, no ha’u hakarak subliña liu-liu ami-nia esforsu sira atu promove seguransa ai-han, Foin iha semana kotuk, Estadus Unidus anunsia ona millaun $4 liuhusi Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional (USAID) atu transforma Timor-Leste nia sistema agríkola ba ai-han ka agro-alimentár hodi haforsa seguransa ai-han, nutrisaun no reziliénsia hasoru krize, Inisiativa boot foun ida-ne’e sei hasa’e produsaun no prosesamentu ai-han ne’ebé efikáz, hadi’a agrikultór sira-nia asesu ba merkadu, no hasa’e disponibilidade ai-han nutritivu sira, Inisiativa ne’e mós sei apoia Timor-Leste nia transformasaun ba sistema agroalimentar ne’ebé reziliente no sustentável hodi hasa’e kadeia valór hirak ne’ebé maka efikáz, inkluzivu no foku ba nutrisau,” katak enkarregadu Negósiu EUA-TL ne’e.
Projetu ne’e sei hala’o to’o fulan-setembru tinan 2024 no nia alvu maka agrikultór no uma-kain sira, inklui feto isin-rua no labarik sira ne’ebé ho tinan lima mai kraik, iha maioria munisípiu sira hotu, Esforsu foun ida-ne’e sei ajuda povu Timor-Leste atu halo bele seguru hasoru krize seguransa ai-han ne’ebé boot liu iha ita-nia tempu, nomós ajuda hari’i seguransa ai-han no nutrisaun ba tempu naruk, tuir objetivu sira husi Prezidente Ramos-Horta no Governu Timor-Leste.
Nia dehan, ikusliu, área hirak-ne’e hotu reflete ami-nia kompromisu atu hametin ami-nia parseria ne’ebé forte ho Timor-Leste no atu promove ita-nia objetivu hirak ne’ebé ita kompartilla ba rejiaun Indo-Pasifiku ida-ne’ebé nakonu ho dame, prósperu no seguru liután.
Jornalista : Aniceto Dias
Editor : Agapito de Deus




