Lafaek News—Komemorasaun loron HIV-SIDA ba dala-19 neebe mak monu iha loron 1 fulan Dezembru Ministériu Saúde sei halo marsa husi BJ Habibie too Largo Lecidere hodi hasa’e koñesimentu komunidade nian kona-ba HIV-SIDA bele hatene iha tratamentu hanesan.
Ministra Saúde Odete Maria Freitas Belo hatoo asuntu ne’e iha serimónia Inauguration WHO Southeast Asia Regional Technical Meeting on Family Planning and Comprehensive Abortion Care iha Salau Mahoka Hudi laran Kuarta, ( 30/11/2022).
“Selebrasaun loron HIV-SIDA nian ita sei halo iha loron aban, ita sei marsa BJ Habibie ba Largo Lecidere espera katak imi sei partisipa, OMS ninia foku mak atu hasa’e koñesimentu komunidade nian kona-ba moras ne’e rasik, atu sira bele hatene katak iha tratamentu ba ida ne’e”, dehan Ministra Saúde Odete Maria Freitas Belo.
Ministra Saúde afirma, Enkoraja komunidade sira katak importante atu sira nia estatus ba bei-beik halo teste, ba vizita sentru saúde sira bele hatene OMS atu hasa’e konsiénsia no koñesimentu informasaun ba komunidade sira kona-ba HIV-SIDA ne’e rasik.
“Ha’u hakarak hatete foku ba iha enidade atu halakon AIDS iha Timor Leste no mós iha mundu tomak”.
Ministra Saúde ne’e mos esplika, diskriminasaun no estígmasaun ne’e loloos labele ejiste iha kualkér kondisaun, inklui mós ema ho kondisaun HIV-SIDA la’ós de’it ema sira ne’ebé hetan HIV-SIDA ninia responsablidade maibé ema hotu-hotu nia responsablidade atu hatene informasaun prevensaun, tratamentu nune’e mós halo jestaun ba moras ne’e rasik.
Moras HIV-SIDA ne’e bele hetan maneira oi-oin la’ós de’it ho relasaun seksual maibé mós bele hetan ran no seluseluk entaun la enkoraja atu estigma no diskriminasaun ba se de’it, ema ho kondisaun HIV-SIDA bele hetan tratamentu hanesan mós ema moras bai-bain ne’ebé konsulta.
Iha fatin hanesan Prezidente Repúblika José Ramos-Horta, hateten labele diskrimina HVSIDA, tanba ema HIV-SIDA ne’e lá’os tranzmisaun kaer liman, la’ós tranzmisaun faan sira nia hahán, lalika preokupadu HIV-SIDA.
“Ha’u husu atu labele diskrimina HIV-SIDA, tanba sira HVSIDA ne’e lá’os tranzmisaun kaer liman, la’ós tranzmisaun faan sira nia hahán, ita lalika preokupadu tanba ha’u ko’alia ho HVSIDA pozitivu balun sira hatene karik ami pozitivu ami faan ami nia modo sira lakohi sosa, ami faan paun sira lakohi sosa ne’e tanba laiha informasaun”, Tenik PR Horta.
Tuir xefi estadu Horta, Importante liu mak prevensaun, kuidadu, uza prezervativu, tanba kazu barak iha Timor ne’e tanba la kuidadu liu-liu ba joven sira keta estraga vida feto ran ho mane klosan kuidadu, no proteze an, tanba iha rai Áfrika 30% populasaun tomak hetan HIV-SIDA, iha Timor 20 nia laran ne’e aumenta maibé ladún hanesan empedimia boot ida iha rai barak iha mundu.
Entretantu tuir dadus ne’ebé mak Lafaek News hetan husi Instituto Nasionál Kombate Hiv-SIDA, IP. ( INCSIDA, I.P) Sigla Português,detekta maiória sidadaun ho idade 24-35 afeta virus HIV-SIDA, iha periódu 2003_2022 total 1.704, porsentu as husi Munisípiu Dili, Bobonaro Kovalima, Oe-cusse inklui Baukau.
Jornalista : Rita Moniz
Editór : Agapito de Deus




