Lafaek News—Projetu Ai bá Futuru-Parseria ba Agrofloresta Sustentável (PSAF) selebra atividade serbisu ne’ebé susesu durante tinan lima nia laran ho serimónia expozisaun ba públiku ne’ebé entrega iha Timor Plaza Dili Timor Leste.
Ai bá Futuru, ko-finansiadu husi Uniaun Europeia ho Governu Federal Alemaña liu husi Ministériu ba Kooperasaun Ekónomiku no Dezenvolvimentu (BMZ) no implementa hamutuk ho Ministériu Agrikultura no Peskas (MAP, mai hamutuk atu taka projetu ne’ebé sei remata iha loron ikus fulan Novembru 2022. Expo ne’e parte ida husi eventu ikus liu husi projetu refere hodi selebra Ai ba Futuru ho nia atinjimentu projetu Ai ba Futuru, agrikultór sira, autoridade lokál no mós doador sira.
“Durante periodu tinan 5 nia laran, kooperasaun ne’ebé di’ak hamutuk ho parseria sira ho autoridade lokál, ba extensionista sira, Jestor viveirus komunitária, ho agrikultór barak, kapasidade sira hotu bele establese manutensaun ba sistema agrofloresta, ai-oan, modo, haklean kapasidade hodi estabelese ho mantein sistema agrofloresta,ho ai, modo, fehuk ho ai-fuan sira ne’ebé kuda iha to’os. La’os de’it produsaun ho produtividade ne’ebé mak aumenta, maibé iha mós kadeia valor agrofloresta ne’ebé mak selesionadu hodi dezenvolve ona. Espesialmente feto ho joven sira ne’ebé envolvidu iha setór ne’e”, katak Rainer Schellhaas nu’udar Prínsipal Asesór ba Ai bá Futuru ho Koordenador GIZ TL iha Timor Plaza suai Room Sesta (11/11/2022).
Tuir Asesór Ai ba Futuru Salienta, Rainer Schellhaas nia parte observa projetu ne’e ho di’ak tebes, nu’udar rezultadu ida husi serbisu intensivu ne’ebé ema barak maka envolve-an iha laran, iha mós traballador sira husi servisus governamentais Dili, ka servisu rejional, autoridade rejional ho lokál, extensionista sira, guarda Floresta, motosera sira, sentru formasaun sira, jestor viveirus komunitária ne’ebé importante liu agrikultór sira implementa ho prátika ona agrofloresta iha sira nia to’os no fahe sira nia espriensia iha grupu aprende agrikultór.”Ohin loron, espesialmente ha’u hakarak hato’o ha’u nia respeitu bo’ot ba visíonariu sira ne’ebé dezenvolve ona konseitu projetu ne’e no hirak ne’e realiza duni”, dehan Rainer Schellhaas.
Expozisaun ne’e aprezenta atividade ne’ebé selesionadu husi projetu durante tinan lima nia laran ne’ebé implementa husi tinan 2017 to’o 2022, iha mós espozisaun fotográfia ne’ebé aprezenta ona iha munisípiu parte leste nian hanesan Manatuto, Baucau, Viqueque ho Lautém iha loron 13 fulan Outubru to’o 5 fulan Novembru 2022, ema atus resin maka vizita ona eventu espozisaun ne’e, vizitante sira hare selesaun fotográfia ho montajen foto oin-oin, video kona-bá realizasaun projetu no mós poster atividade ne’ebé selesionadu.
Konteudu husi imajen hirak ne’e hotu relasiona ho agrofloresta hanesan kuda ai-oan, no oinsá hadia kapasitasaun iha tékniku promosaun husi kadeia valor ne’ebé iha relasaun agronegósiu nian. Alende ne’e expozitor sira ne’ebé koopera ho projetu no mós benefisiariu sira ne’ebé hetan apoiu husi Ai ba Futuru aprezenta sira nia produtu iha expo ne’e, vizitante sira bele sosa produtu hanesan marmelada, ai-fuan maran, mina nu’u, dosi sira ne’ebé produs husi ai-fuan, produtu modo fresku no seluk tan. Iha mós aprezentasaun muzikal ho ai-han seluk ne’ebé sei akompaña durante eventu nia laran no vizitante sira bele koko ai-han lokál oin-oin.
Reprezentante husi delegasaun UE Dörthe Wacker nu’udar Primeiro Conselheiro – Assuntos Políticos husi Delegação União Europeia ba Timor-Leste, deklara fiar katak, ai-oan hamutuk miliaun 4 ne’ebé kuda ona liu husi programa ne’e sei muda timor-oan sira nia moris ba moris ne’ebé di’ak liu tan no sei hetan rendimentu ne’ebé di’ak liu tan ba komunidade iha futuru.
“Ha’u fiar katak, ai-oan hamutuk miliaun 4 ne’ebé kuda ona liu husi programa ne’e sei muda timor-oan sira nia moris ba moris ne’ebé di’ak liu tan no sei hetan rendimentu ne’ebé di’ak liu tan ba komunidade iha futuru, nune’e, kuidadu ai-oan sira ne’ebé kuda ona no kontinua kuda nafatin maske projetu ne’e remata ona”, dehan reprezentante husi delegasaun UE Dörthe.
Iha fatin hanesan iha serimónia espozisaun ne’e xefi Gabinete Ministériu Agrikultura no Peskas Anselmo Gusmão Ximenes agradese tebes ba parseiru ajensia GIZ nia servisu durante tinan 5 iha Tl, liu-liu atividade iha Munisípiu haat.
“Husu toos nain sira ba atu kuidadu Ai oan sira ne’ebé mak parseria GIZ kuda ona, nune’e bele kontinua fila fali atividade ne’e, la signifika ajénsia GIZ nia servisu hotu ona iha Timor Leste laos Governu la kontinua atividade ne’e maibé atividade ne’e sei kontinua nafatin saida mak parseiru sira husik hela, bebeik maibé beibeik” katak Gabinete MAP.
Eventu ne’e partisipa husi reprezentante MAP husi nivel nasional ho munisipiu 4, ho desizores Polítikus, doador sira, no parseria dezenvolvimentu sira. Durante eventu ne’e hamutuk ho S.E Dr. Abilio Xavier de Araujo, Vise Ministru husi Ministériu Agrikultura no Peskas (MAP), S.E Dörthe Wacker reprezentante delegasaun husi Uniaun Europeia ba Timor-Leste, Rainer Schellhaas, Asesor prinsipál ba Ai ba Futuru ho Koordenador GIZ Timor-Leste , daudaun ne’e rezultadu kontinuamente ho promosaun sustentável agrofloresta atu kria empregu ba rendimentu iha área rural Timor-Leste ne’ebé hasoru obstakulu ba mudansa klimatika.
Husi projetu ne’e aprezenta ona filmajen kona-bá istoria susesu bo’ot husi projetu refere ne’ebé komplementa husi entrevista agrikultór sira, estudante ho aprezentador sira husi ONG, UE, MAP ho GIZ, Ai ba Futuru parseria ho MAP, organiza ona seremónia expo ne’ebé halo entrega ikus ba projetu Ai ba Futuru.
Entretantu, Projetu Ai ba Futuru implementa iha municipiu 4 parte leste nian Baaucau, Lautem, Manatuto no Viquque, ho tarjetu ba uma kain hamutuk 4,000 iha suku 40 ne’ebé identifikadu ona ne’e sei habelar liu tan area 6000 ba atividade agrofloresta iha TL, inklui kuda ai horis hamutuk milloes tolu, partisipantes husi suku tarjetus sira hetan benefisiu husi kresimentu produsaun, no oportunidade ba kampu serbisu, asesu ba merkadu hodi bele hasa’e rendimentu ekonomiku. Projetu Ai ba Futuru ko-finansiadu husi Uniaun Euripeia ho montante 13 miliaun ho BMZ-GIZ ho montante 5 miliaun Euros.
Jornalista : Rita Moniz
Editór : Agapito de Deus



