Lafaek News—Ministra Saúde (MS), Odete Maria Freitas Belo, afirma nia parte rekonese investimentu ba seguransa pasiente nian importante tebes atu bele salva ema nia moris no bele jere konfiansa servisu nasional saúde.
Odete hatoo asuntu ne’e iha semináriu téknika ho tema 2022, kona-ba selebrasaun loron mundial pasiente seguru, ne’ebé organiza husi ekipa medika Hospital Nasional Guido Valadares hala’o Novo Turizmu segunda 17/10/2022.
“Nu’udar ministra saúde rekoñese katak investimentu ba pasiente seguru bele iha impaktu bo’ot ba ekonomia finanseira , investimentu seguransa ka seguru ba pasiente bele salva ema nia moris no bele jere konfiansa servisu nasional nasionál, investimentu ba pasiente seguru nu’udar prioridade nasionál iha area nasionál, individual, privada, publika ka nasionál kolektiva’’ katak governante ne’e.
Odete afirma, loron mundial pasiente seguru nu’udar loron importante ne’ebe organizasaun mundial nasionál deside atu promove atu defende direitu seguransa pasiente seguru iha mundu, kada tinan sempre selebra loron mundial ida ne’e iha fulan setembru ho tema medikamentu seguru, tanba seguransa pasiente hanesan kna’ar esensiál ba médiku no inklui jestor fasilidade nasionál no mos responsabilidade husi pasiente rasik.
Tan ne’e nia dehan, informasaun no komunikasaun sai hanesan fonte importante no sai hanesan veikullu atu involve pasiente no profesional sira, esforsu hamutuk hadia kualidade nasionál, salva ema nia vida no minimiza risku asidente ba moras, nu’udar pasiente prezisa involve ativamente kuidadu, liu husi asesu ba informasaun tratamentu intervensaun no prosessu edukasaun no promosaun nasionál. Profesional nasionál ka jestor servisu nasionál prezisa halo servisu ekipa atu garante kondisaun teknika no material ba seguransa pasiente iha kultura generu iha fatin servisu.
“Ho nune’e apela nafatin ba profesional, peskijador akadémika, no asosiasaun profesional hirak ne’ebe iha interese temátika kona-ba pasiente seguru, tenki buka evidénsia no estatístika seguransa pasiente seguru iha Timor, relasaun medikamentu Sem Dano ne’ebe ho tema prinsipál ba tinan ne’e, tan OMS hakarak alerta mundial ba nesesidade atu dokta abodajen sistemátika atu promove prátika seguru iha prevensaun erru medikasaun ka preskripsaun aimoruk nian ho objetivu atu reduz danus evitaveis liga ho mal-prateka ka la uza aimoruk bazeia ba protukollu médiku,” Odete sublina.
Estajiada : Maria Xavier
Editor : Agapito de Deus




