Lafaek News—Ministério Saúde (MS) kolaborasaun ho Menzies School of Health Research (Menzies) halo lansamentu ba Peskiza Nasionàl Prevalência Tuberkuloze iha Timor-Leste.
Ko-Lider Projetu Menzies Timor-Leste, Dr Josh Francis, hateten peskiza nasionái prevalénsia tuberkuloze ne’e hanesan projetu importante ida ne’ebé sei ajuda esforsu nasionàl servisu hodi hapara tuberkuloze iha Timor-Leste, tanba turberkuloze nu’udar kauza prinsipàl ida, ema moras no mate iha Timor Leste ninia númeru taxa Tuberkuloze ás liu iha mundu.
“Peskiza Nasional Prevalénsia Tuberkuloze ne’e ninia objetivu mak atu determina numeru kazu loloos husi moras tuberkuloze iha Timor-Leste lda ne’e sei hetan liuhusi oferese rastreio tuberkuloze ba ema to’o 20,000 husi fatin 50 ne’ebe selesionadu aleatoriamente (secara acak) iha nasaun laran tomak. Rastreio ba tuberkuloze inklui kestionáriu badak kona-ba sintoma tuberkuloze nian no raio-X hirus-matan Sira ne ebe iha sintoma tuberkuloze nian ka hetan rezultadu raio-X ne’ebé la normal sei hetan teste adisional ba tuberkuloze nian no sei refere basira nia sentru saude komunitaria lokal atu halo investigasaun no tratamentu liu tan”, dehan Dr. Francis hafoin halo lansamentu ba peskiza nasionàl prevelensia Tuberkuloze iha JL-Villa Ai-mutin Dili, sesta (09/09/2022).
Objetivu fundamental husi lansamentu peskiza nasional plevalénsia ne’e tanba, moras Tuberkuloze iha Timor Leste sei deskoinesidu no ema barak ne’ebé ho moras Tuberkuloze mak seidauk hetan diagnoza no tratamentu iha sentru saúde.
Iha Fatin hanesan vise-Ministru Saúde SE.Sr. Bonifácio Mau-coli dos Reis akresenta tan, hapara moras TB iha Timor Leste nu’udar parte programa prioridade ida husi governu nian ne’ebé ho nia metas objetivu desenvolvimentu sustentável hodi halo implementasauna ba iha sosio-ekonómiku kultural, tanba mukit bio-médika, saúde públiku, peskiza no inovasaun.
” Timor Leste hamutuk ho Organizasaun Saúde Mundial (OMS) partikularmente iha komprimisiu boot atu hakotu TB iha Timor Leste nu’udar prioridade global, ne’ebé hato’o iha renuiaun nível bo’ot dahuluk iha fulan setembru 2018. Iha komprimisiu depois tinan tolu hakotu TB iha mundu no Timor Leste ne’ebé infrenta surjimentu ba moras pandémica covid-19, ne’ebé lori rekursu umanus, finanserus no infraestrutura saúde atu atende urjénsia no emerjénsia ba pandémia covid-19 iha Timor Leste”,Dehan Mau-coli
vise-Ministru Saúde ne’e haktuir, notifikasaun ba kazu TB iha Timor redus ba pursentu 20-25, no covid-19 mós hatodan desigualdade ho aspetu oi-oin hanesan iha asisténsia saúde, nutrisaun no nia impaktu reflete ba taxa insedente ne’ebé abranje ho 498 por 100 mil abitantes, nu’udar taxa insidensia daruak aas liu iha Sudeste Ásiatiku no taxa mortalidade 100 por 100 mil populasaun.
“Tuir estimasaun katak kobertura ba tratamentu ne’ebé atinji ona 63 pursentu iha tinan 2019, iha tinan 2020 tun fali ba 48 pursentu kobertura ba tratamentu TB, durante período ida ne’e mós redus na Kazu proporsaun multi resistente iha inisiu tratamentu mós tun. Peskiza ida ne’e realiza iha Timor-Leste, iha periodu pre-covid revela katak 83 pursentu husi ema sira ne’ebé afetadu husi TB. Husi serimonia Ida ohin nu’udar lansamentu formal hanesan estratejiku no sientifiku ba peskiza ne’ebé ofisialmente sei realiza husi ita nia peskizador internasional no nasional ne’ebé lidera husi Dr. Cris nu’udar investigador husi Menzies School of Healt Rearch atu buka lolos moras Tuberkuloze nia hun ne’ebé to ohin loron Ita seidauk kombate,” Bonifácio sublina.
Tuir observasaun jornalista Lafaek News iha lansamentu ba peskiza nasionàl prevelensia Tuberkuloze iha JL-Villa ne’e, partisipa másimu husi vise-ministru no peskizador internasional no nasional Sira.
Jornalista : Felipe Soares
Editor : Agapito de Deus




