Hakarek husi :

NOVEMBER 22, 2021

Hanesan arte tradisioál Khmer hasoru difikuldade ho redimentu turismu nia ne’ebé tuun ba dadaun, artista sira haree katak Cambodia hahu nakloke dala ida tan hanesan oportunidade atu moris fila fali ho industria mudansa vitál.
La’o hakat fileira artista sira, Prumsodun Ok nia ain muda tuir lian Trak Toch, melodi tradisioál khmer ne’ebé uza bainhira artista sira hatudu sira nia forsa supernatural.
Hafoin hakat iha estudante sira nia oin, Ok muda nia moviemtu isin no liman, maske nia uza maskara maibé nia hateke kroak halo estudante sira labele haree hasoru nia.
Regulamentu karantina Covid-19 termina hahu fulan ida ne’e tanba ne’e viajantes vasinadu atu tama ona ba Cambodia. Semana ida molok nakloke, Ok hahu konsentra ba prepara nia kompañia dansa nian ho intesaun atu hatudu dansa ho prestasaun dahuluk ida ne’ebé fantatiku no diak liu ba vizitante sira.
“Pandemia realmente interompe tebes ami nia aktividade tanba ami menus oportunidade hodi performa, la’ós de’it ami lakon rendimentu maibé ami mós lakon oportunidade hodi halo ligasaun ho ema seluk,” dehan Ok, fundadór no diretor artiskiku Prumsodun Ok & NATYRASA, reinu dahuluk kompañia dansa Gay.
“Ha’u lahatene bainhira los mak buat hirak ne’e bele loke fila fali, atu nune’e prezensa turista numeru aumenta fila fali iha Cambodia hosi ne’e ami bele performa públikamente,” maibé ha’u komesa servisu atu garante katak bainhira momentu sira ne’e to’o mai, ami bele mosu ho banda ida bo’ot,” tenik Diretor.
Antes pandemia, Reinu Cambodia simu milliaun visitantes kada tinan no dollar turista sira apoiu tebes industria no kultura Cambodia nian, maibé tinan rua ikus ne’e difisíl tebes ba artista no organizasaun sira atu prezerva arte tradisaun antigu sira.
“Mundu artisitiku no kultural iha Cambodia sofre kritiku. Ha’u espera ita bele maintein no prezerva talentu sira ne’e hodi hakur pandemia ida ne’e,” esplika Phloeun Prim, diretor ezekutivu Arte moris Cambodia. Ho tristeza ita uza esperensia traumatiku iha pasadu. Ita kuaze atu lakon ita nia identidade kultural tanba jenosidu Cambodia nian, maibé se ita bele sobrevide iha tempu ne’ebá, ha’u espera ita bele sobrevive mós iha pandemia ne’e,”
Hanesan Artista too ona tempu atu prepara an hodi simu turista ka vizitór sira dala ida tan, koalizaun foun organizasaun sira nian forma ona ho planu di’ak atu negosia hodi prioritiva arte kultural.
“Ita esperensia ona difukuldade diferente sira seluk, maibé iha momentu ida ne’e mak akontese globalmente. Maibé kultura Cambodia no nia atrista sira reziliante tebes,” Dehan Prim. “Ha’u espera ho inisiativa balun ne’ebé atu mai, arte Cambodia no industria kultural sei haree hanesan prioridade atu nune’e ita bele uza arte hodi dezenvolve fila fali ekonomia liuhosi setór turismu.
“Ohin, ami halo motiventu balun. Ami la’ós dansadór, no ami mós laós dansa maibé moviemtu hirak ne’ebé ami halo tuir musika ne’ebé iha,” dehan Ok. “tinan rua ba kotuk, ida ne’ebé ami halo mak oinsa sobrevive. Karik ami hakarak halo liu ida ne’e, ka hakarak iha progresu kompara ho post-pandemia entaun ami tenke komprende saida mak ami halo no tanba saida mai halo ida ne’e,”
Dansa klasiku Khmer nian ne’e jeralmente aprezenta hanesan forma arte femenism maibé Signifikadu ba mane, espisial ba komunidade Gay ne’ebé pratika arte tradisionál ne’e presija rekoñese hosi Artista sira hotu,” dehan nia.
“Bolu ami an hanesan kompañia dansa gay signifika atu marka momentu no espasu iha tempu ida ne’e,” dehan Ok. “ ha’u la preokupa saida mak ema uza hodi bolu ha’u nia servisu. Ha’u la preokupa karik sira bolu tradisionál ka kontemporariu ka gay. Buat ida ne’ebé importante mak obra ne’e furak no dudu ha’u nia disiplina, hau nia tradisaun, ha’u nia ema, no ha’u nia mundu ba oin,”
Lockdown irregular sira no traumatiku okasional sira halo kompañia sira labele halo exesisiu imediata. Makse iha interupsoens maibé Ok dehan nia iha sorte boot tanba nia kontinua maintain unifika kompañia durante ámbitu pandemia.
“Vida moris artista sira nian iha risku nia laran ka la seguru ona,” OK esplika. “Moris hanesan artista, vida ida ne’ebé la seguru sgnifika ita mak ema sira ne’ebé atrazadu tebes,”
Tempu difisíl hamosu papél tristeza iha Kultura Cambodia no dansa tradisioál Khmer,” dehan nia
“Bainhira Hanoin kona ba dansa Khmer ita tenke relembra oinsa arte kuaze hetan estragus totál hosi Khmer mean ( Khmer Rouge),” Ok hatete. “Esforsu iha tempu pandemia, ha’u hanoin kona ba esforsu ne’ebé artista sira halo antes ne’e. Ha’u hanoin kona ba periodu ne’ebá no hafoin periodu ne’ebá no saida mak halo sira harii fila fali arte, nasaun ne’e no hamoris espiritu povu nian,”
Iha ámbitu pandemia, arte moris Cambodia nian tenke hakotu apoiu ba artsita liu ema neennolu (60), maske moris ho objetivu atu preserva arte ne’ebé iha risku no sobrevive durante Khmer mean (Khmer Rouge)
“Difisíl tebes atu haree ida ne’e akontese. Ami nia organizasaun komesa hamrik dekada rua ba kotuk no buat hotu ne’ebé ami halo ne’e atu prepara no harii setor kultura sustentavel ba atrista sira ne’e ami taumatan durante ne’e,”Prim said.” Tristeza bo’ot ita tenke hapara iha pandemia nia laran,”
Prim espera agora ba oin bainhira nasaun ne’e nakloke fila fali ba vizitante vasinadu atu tama, organizasaun sei bele rekonekta ho artista tradisioál dezenas ne’ebé durante ne’e hetan suporta.
“Luta hasoru pandemia, ha’u hanoin kona forsa no enerjia hosi artista sira ne’e mai antes ha’u”
“Ami haree arte hanesan parte esensial ba sosiedade Cambodia,” Prim dehan. “ami fiar katak arte mak fuan ba sosiedade saudavél, sustentavél dezenvolvidu no ami hakarak suporta kreatividade no espresaun iha Cambodia.
iha prosesu loke an fila fali ba mundu, espera bele submete artista balun fila fali ba servisu, nia dehan prioritiza fila fali setor turismu no industria bele sai save rekuperasaun ekonomia Cambodia.
“Cambodia labele compete so de’it iha infraestrutura turismu: oteis, restaurante, operasaun Tour. Maibé ida ne’ebé presija mós mak setor kultura atu atrai visitante sira,” dehan Prim. “karik ita la iha buat sira hanesan galleria, performa no arte kulinaria propoen destinasaun furak ba turista sira, saida mak ita koko atu faan ba mundu?,”
Halo fronteira ho nasaun sira ne’ebé iha industria turismu ne’ebé forte, Prim dehan kultura Cambodia sei hasoru situasaun krituku liu bainhira hosik turista sira iha nasaun laran ba loron balun so atu visita de’it Angkor Wat.
“Nasaun prinsipál rua ne’ebé dada turista mai rejiaun sudueste Asiatiku mak Thailandia, iha indutria turismu bo’ot inklui Vietnam. Cambodia iha sira nia klaran,” Prim hatete. “Cambodia sai ona destinasaun foun iha sudueste Aziatiku iha dekada ikus ba no nia iha buat barak atu oferese entemus de diversidade destinasaun no paisajen kulturál interesadu tebes tanba kesi an iha nia tradisaun rasik,”

“Ha’u hatene fatin hirak ne’e hotu sei nakonu iha tempu badak,” Harb dehan iha momentu nia tu’ur iha meza leten palku klaran nia karuk.
Preparasaun ba saida mak Harb espera mak sei iha vizitores mantein sulin mai nasaun laran, hanesan Cambodia kore ona restiksaun karantina, hodi hadia fila fali espasu hafoin kuaze tinan rua nia laran la iha aktividade.
“Iha servisu barak ne’ebé presija finaliza iha semana balun nia laran. Ami presija uza fasilidade hotu-hotu atu garante seguransa Covid no iha salva guarda di’ak balun,” dehan Harb. “Ami hakarak verifika katak ami prontu ona ba vizitante sira iha momentu ne’ebé de’it bainhira governu deside hodi loke fila fali nasaun nia odamatan ba mundu,”
Fatin Circus nakonu ho aktividade bainhira ekipa tekniku koko hela ekipamentu sira.

“Nasaun loke nia fronteira fila fali sente hanesan foin moris fila fali,” Harb dehan. “ami hakrak haree oin vizitor, artista no membru sira nia oin.
Huot Dara, ofisial xefe exekutivu ba kompañia família circus Phare Performing social enterprise, dehan nasaun loke fila fali pressija mantain industria turismu Cambodia nian.
Cambodia presija dezenvolve nia sistema kultura governasaun uza dolar impostu atu apoiu mekanismu ba kultura no kreatividade artista sira nian, se la ho ida ne’e, iha oportunidade menus tebes atu dezenvolve interese lokál iha aktividade kulturál, nia hatete.
“Iha limitasaun konsumu lokál ba podusaun kultural. Audensia lokál sira la babain selu ba esperensia kultural no kreativiadade sira,” hatete Dara. “signifika katak maioria osan ne’ebé uza ba kultura no kreatividade mai hosi vizitante rai liur. Tanba ne’e bainhira pandemia ataka destroi tebes kreatividade sira ne’e.
Misteriu ekonomia no finansa emite no renova ona medidas ba redusaun taxa iha industria turismu hanesan esforsu ida atu ajuda emprezas sira ne’e luta hela atu sobrevive iha pandemia nia laran. Maske taxa livre no redusaun taxa aplika de’it ba restaurante, ajensia viajen, oteis inklui guesthouse sira.
“Setor kultural hanesan parte importante ida ne’ebé halo Cambodia sai atraidu ba turista sira. Bainhira governante sira konsidera atu apoiu industria turismu iha ámbitu covid-19, sira haluha ami” Dara dehan. “turismu kultural sai elementu importante ba destinasaun marketing no destinasun esperensia sira maske ami la hetan konsiderasaun hosi governu nia suporta.
Masanori Nagaoka, espesialista cultural ba edukasaun sientífiku nasoens Unidas no organizasaun kultural (UNESCO), dehan “ normalidade foun iha orijonte” dala ruma bele sai oportunidade di’ak ba industria turismu Cambodia atu konsetra iha “protesaun, prezerva no promove sira nia kultura ba uluk ema lokál sira,”
Dara mak prezidente interinu ba koalisaun artistas no organizasaun sira ne’ebé akonsella Ministeriu kultura no belas Artes hodi elabora politika salvaguarda arte tradisioál Khmer nian no industria kultural. Suporta hosi fundu UNESECO, industria kultural no Kreatividade Asosiasaun ba Dezenvolvimentu no Advokasia Cambodia nian sigla Ingles (CICADA), sei servisu hodi garante katak artista sira hetan suporta iha tempu difisíl sira hanesan iha ámbitu pandemia.
Karik industria la muda, Dara dehan iha tan eventu katastrofiku ne’ebé anivél ho covid-19 bele oho arte tradisioál balun Khmer nian
“Industria kultural labele hasoru tan eventu sira hanesan ne’e,” Dara dehan. “ita kuaze la sobrevive iha tempu jenosidu no ita mós kuaze atu mate iha ámbitu pandemia. Se mak hatene Cambodia bele lakon tan saida se ita atravesa tan situasaun hanesan ne’e.

.
Artigu ida ne’e prodúz hanesan parte ida hosi projetu Masterclass SEAFORE ASEAN nian ne’ebé suporta hosi IWPR




