Lafaek News—Institutu Nasional Ciensia no Teknolojia (INCT), kuarta (30/06/2021), realiza diskusaun meza kabuar (meza redonda) hodi diskute kona-ba implikasaun durante ezistensia covid-19 iha Timor Leste ba iha setor agrikultura, edukasaun no ekonomia.
Konsultor husi NGO internasionál Food and Agriculture Organization (FAO), Claudino Ninas Nabais, nu’udar mos orador iha diskusaun ne’e afirma husi nia parte haree produsaun fini iha rai laran foin atinje porsentu 29 husi total ne’ebé envolve iha populer, maibé menus produtividade.
“Sei ita haree ba produsaun fini ne’ebé mak atu prienxe rekezitus ne’ebé de manda nasionál nian, fini foin mak 29% husi total uma kain ne’ebé mak envolve iha area pop’uler nian produtividade menus no afeta produsaun ne’ebé rigorozu,” Caludino Ninas Nabais afirma ba partisipante sira iha salaun tower Fatu-Hada, kuarta semana ne’e.
Claudino hatoo kestaun ne’e haree husi produsaun fini iha rai laran durante ne’e katak laiha produtividade oinsá bele kontribui ba dezenvolvimentu iha setór agrikultura.
“Ha’u foti husi planu estratéjiku dokumentus nasionál ne’ebé iha liu-liu ba pontus importante lubuk ne’ebé kontribui ba dezenvolvimentu agrikultura,” Dehan Claudino subliña.
Nia dehan, prosesu atu kontribui produsaun ai-han rasik planu estratéjiku dezenvolvimentu nasionál iha obstakulu lubun 1, iha prosesu uma kain ne’ebé hola parte iha produtiva hasa’e produsaun setor produtiva hetan ameasa klima makaas tebes.
“Ha’u hakarak foka liu ba lokalidade importánsia ai-han iha 2020 ne’ebé mak atinje seguransa ai-han, iha atinjimentu ida ne’e presiza natar adisionais ektares 50.00, sensus agríkolas ne’ebé atinje ektares ho porsentu 39,” Claudino salienta.
Iha fatin hanesan, Xefe Gabinete Primeiru Ministru, Azevedo Lourenço da Costa Marçal, salienta objeitvu husi diskusaun ne’e toka liu kona-ba implikasaun husi serka sanitaria perante atake covid-19 iha Timor Leste.
“Iha atividade ohin ne’e ami nia koperasaun entre INCT no mos sentru intregradu jestaun krize tuir fali hala’o iha fulan hirak liu ba ami la konsege hala’o to’o iha ne’eba,” Azevedo afirma.
Tuir nia haree katak perante atake surtu covid-19 implika liuiha setor oi-oin inklui familia no mos siguransa.
“Diskusaun sira ohin ne’e nia objetivu atu halibur peritus sira husi setór ekonomia atu fo sira nia hanoin oinsá atu solusiona krize ekonómiku ne’ebé ita infrenta to’o ohin loron,” Xefe gabinete PM ne’e akresenta.
Xefe gabinete reafirma iha diskusaun tuir mai sei ko’alia kona-ba dezafius sira ne’ebé hasoru intermus aprendijazen online.
“Rezultadu husi diskusaun ne’e klaru sei rekomenda ba ita nia governu no mos sei aprezenta ba parte médiku sira,” espresa nia.
Entretantu, iha diskusaun meza redonda ne’ebé hala’o iha salaun Tower Fatuhada, kuarta semana ne’e, partisipa oradór prinsipal sira hanesan vise reitór administrsaun no finansas UNTL, Helio Augosto, vise Prezidente Asuntu Edukasaun no Saúde, João Fernandes, Xefe devizaun Ekonomia no Estatístika BCTL inklui konsultan no peskizador NGO FAO, Claudino Ninas Nabais.
Objeitvu husi diskusaun meza redonda ne’e aborda asuntu ekonomia ohin loron ne’ebé afeta direta husi propagasaun pandemia covid-19, ne’ebé afeta ekonomia global iha mundu inklui mós nasaun Timor Leste, no diskusaun ne’e hanesan faze dahuluk no sei iha tan diskusaun ho tema hanesan iha oportunidade tuir mai.
Jornalista : Sonia de Almeida
Editór : Agapito de Deus




