Eleisaun Presidencial, primeira volta no segunda volta, remata-ona, taka ona disputas no trata malu iha palku, no lori Dr. Ramos Horta ba vitoria.
La’os Dr. Horta maka manan, la’os Partido CNRT, PST, PSD, Frente Mudansa, UDT i PATIFOR, Movimentus sira hanesan ACBN, CRN 1, MAPK, MBX, L-JEP, MNJP, MOKATIL (nebe halibur malu iha UMDP – Uniaun dos Movimentus Demokratikus e Patriotikus, nebe nia Presidente maka Dr. Ramos Horta)nebe, desde inisiu apoia, maka manan. La’os mos Movimentus seluk , hanesan MOKURA-X, Klibur Tane As Obra Maun Boot, JFP-ADD maka manan.
La’os mos Partidos (PD, PDRT, PUDD, Trabalhista) sira nebe mai apoia iha Segunda Volta maka manan.
Maibe Vitoria Dr. Horta nian reprejenta vitoria povo tomak nian, reprejenta vitoria lia-los hasoru lia falsu, vitoria unidade hasoru divijionismu, vitoria povo tomak nebe exerce nia knar tuir Konstituisaun RDTL, liu-liu artigu 2 no artigu 62. Povo maka mais ordena, katak manda!
Vitoria ne’e reprejenta mos vitoria Forsas Demokratikas hasoru forsas nebe ladun respeita Demokrasia. Vitoria ne’e reprejenta vitoria povo nebe hakarak Repojisaun Ordem Demokratika Konstitusional, hodi ita hotu hamutuk halo los tiha naksalak konstitusional no lori ita hotu hamutuk ba futuru nebe permite ita nia prosesu konstrusaun Estadu hakat ba oin no bele garanta desenvolvimentu ida ke diak ba ita hotu.
Bainhira Horta eleitu, ita hotu hanoin katak proposta dialogo nebe kandidatu numeru 1, Dr. Horta lansa atu realija nudar meius bele halibur timor-oan hotu-hotu iha prosesu halos naksalak konstitusional sei la’o ho diak no lais hodi bele kontribui ba hametin koejaun social no politika. Ita hotu nia expetativa, katak Dr. Horta sei realija dialogo ho ema hotu-hotu, forsas politikas hotu-hotu! Esperansa nebe ita hotu tane as, tamba ita hakarak Timor-oan hotu-hotu hakoak malun, rona malun hodi hadia naksalak konstitusional.
Maibe, teki-teki, foin liu deit lorong balun, forsas hirak nebe apoia kandidatu numero 2 ho lais tebes hametin kedas plataforma no lorong ida liu ba, aprejenta kedas politikas publikas lubun oan ida, sem hatene iha ka lae orsamentu, sustentavel ka lae programa ne’e, nudar konsolidasaun forsas atu rejiste hasoru Presidente eleito se karik hakarak halo Rekonfigurasaun Maioria Parlamentar.
Para alem de 13 programas komplementares, ke mos diskriminativu tebes, ita mos rona dehan Plataforma mos atu prepara “lei impeachment“ , haktuir ba artigu 79 , atu hamonu Presidente nebe povo maioria ho 397.145 no 62.09 fo poder ba. Ne’e demokrasia ida nebe ita temi dehan ita hakarak konsolida maka ne’e ka ? Ita inventa Lei para ita bele utilija atu atinje ita nia objetivu.
Ora bem, hakarak ka lakohi, simu ka lae, o que é certo maka Plataforma nebe reprejenta minoria iha eleisaun presidencial hahu halo jogo atu bele blokeia kualker opsaun maka karik ita nia presidente eleitu sei foti. Sira sei tenta atu aguenta ho maioria parlamentar nebe sira iha atu satan netik materializasaun Projetu Repojisaun Ordem Demokartika Konstitusional. Tamba sira preokupadu atu lakon sira nia Poder. Tamba ne’e sira sei tenta blokeia Presidente eleitu atu hala’o nia Programas.
Husi estabelesimentu Plataforma no aprovasaun programas populistas sira ne’e, Sira nia objetivu maka :
- Manteim aktual VIII Governu, mesmo sira rasik hatene katak iha kestoens politikas no legais lubun ida;
- Konsolida maioria parlamentar hodi bele aguenta to eleisoens normais iha 2023, mesmo sira hatene katak maioria ne’e ladauk halo kongresu atu legalija, hanesan sira rasik aplika ba AMP + iha fevereiru 2020;
- Ho programas populistas ka de subsidius , Plataforma preve sira sei manan maioria Parlamentar iha eleisoens 2023. Sira sei mai ho mentalidade no fiar katak Povo Timor-Leste nia klamar no nia espiritu bele ita sosa ho bens materiais;
- No issue kona ba aprovasaun Lei impeachment Presidente , karik liu, sira sei utilija hodi confirma sira nia decijaun no atinje sira nia objetivus.
Portantu, iha vida politika no luta ba Poder Politiku, posturas sira ne’e la salah, los, tamba forsas politikas ida-idak tenta assegura nia sobrevivensia politika. Ita respeita e ita mos prepara an ba luta politika nebe , hakarak ka lakohi, iha ita nia oin.
Estabelesimentu Plataforma Politika entre forsas nebe sustenta Governo ne’e, iha rajaun de ser. Ita labele dehan labele, tamba konsolidasaun forsas maka nudar estrategika forsas politikas ida-idak nian.
E ita halo saida?
Ita labele kontente deit ho Vitoria! Agora ita konsentra lai ba Tomada de Posse ita nia Presidente eleito. Bainhira simu Posse ona, Dr. Horta Presidente ba Povo tomak. Tamba tuir artigu 74 Presidente maka Xefe do Estado, Simbolu da Unidade Nacionais, Comandante-Supremo das Forsas Armadas no Garante Regular Funsionamentu das Instituisoens Demokratikas. I ba ida ne’e, Tomada de Posse fundamental. Simu ona Possse, Presidente hala’o nia knar.
Ita, partidos politikus, movimentus sivikus hotu nebe maka apoia Maun Boot Kay Rala Xanana Gusmão no Kandidatura Dr. Ramos Horta, ita tenki hahu buka malu, halo konsertasaun de esforsus, hari Plataforma Politika Eleitoral ida hodi hatudu mos ba ita nia adversarius politikus perspetivas foun. Katak , se ita ba eleisaun, atu antesipada fali ka atu eleisaun normal iha 2023, ita nia Plataforma sei bele manan maioria absoluta. Ne’e prosesu normal. I keta haluha katak iha janeiru de 2023, Sua Excelensia Presidente da RDTL, Dr. Ramos Horta, sei marka data eleisaun Presidencial.
Kontudu, ita sei priorija uluk Repojisaun Ordem Demokratika Kosntitusional to’o desembru 2022 remata. Karik sira blokeia nafatin, ita hasoru malu iha batalha eleitoral normal iha 2023. Iha biban ida ne’e, ita sei prova tan dala ida ba ema hotu vontade Popular ba koresaun buat naksalak hotu-hotu nebe sira halo durante sira nia mandatu, tan deit Luta ba Poder Politiku, lakohi tuir dalan normais , demokratikas no konstitusionais.
Tempu badak dadauk, maibe ita nia pojisaun labele muda, atu prova ba ita nia eleitoradu katak ita iha koerensia, ita nia prinsipius la muda. Ita lori Luta ne’e tuir korridor demokratiku. Plataforma nebe ita atu forma tenki kontinua batalha ba Repojisaun Ordem Demokratika Konstitusional hahu husi agora no remata iha 31 desembru de 2022. No se karik ita manan iha eleisaun 2023, Projetu Repojisaun Ordem Demokratika Konstitusional sei kontinua relevante nia implementasaun!
Saudasoens.
Avelino Coelho/Shalar Kosi F.F
A Luta kontinua!




