Lafaek news- Tuir relatoriu World bank ne’ebé servisu hamutuk ho USAID identifika, Turismu iha Timor- Leste ne’ebé iha potensial liu mak Turismu Mariña tanba aktividade ne’ebé oferese hosi tasi difisil atu hetan iha nasaun sira seluk, hanesan Whales Watching, snorkelling no scup diving tanba ida ne’e sujera atu governu tau atensaun.
USAID Party Chairman iha Timor-Leste, Peter Semone, hato’o asuntu ne’e iha serimonia entrega relatoriu finál kona ba avaliasaun demanda Turistika hosi Analize Oferta no Demanda Tuir prespetiva Turista Doméstika no ternasionál ba Governu Timor-Leste iha edifisiu World Bank Timor-Leste, Kolmera, Dili, segunda (16/05/2022)
Peter Semone mai ho formula báziku ida ne’ebé kobre objetivu relatoriu tomak mak hanesan, demanda potensiál menus fornesimentu ne’ebé eziste igual lakunas (potential demand minus existing supply equals gap) relatoriu identifika katak, numeru dahuluk ba potensiál turizmu Timor-Leste mak turizmu Mariña ne’ebé inklui Whale watching, snorkelling no scup diving
Ho potensia ida ne’e karik ida uza formula ohin ne’e, demanda poténsia ba Timor-Leste sa’e makaas no fornesimentu ne’ebé iziste, iha pontu balun fraku no iha pontu balun forte, ezemplu, karik tourista sira atu ba sae Beroo hodi ba haree animal tasi nia furak sira tenke lao iha bee laran foin mak ba sae beroo. Iha narativu ida ne’e ita deskobre katak, lakuna mak, ita presija buka ladan diak oinsa bele lori turista ba beroo ne’e ho seguru hodi bele ba esperiensa turismu mariña nia furak,”esplika Peter
Nia mai ho ezemplu ida tan mak, Whale watching iha potensia boot atu atrai turista sira, tanba ida ne’e so bele esperensia iha nasaun balun de’it. Naravita ne’e atu dehah katak demanta potensia mak atividade whales watching no ezistensia ba fornesimentu iha maibé presija iha regulamentu ne’ebé regura tanba se lae mak bele estraga tourista sira no ba animal tasi hanesan Whales.
Iha relatoriu ne’e sujere katak, iha oportunidade boot ba Public, Private Partnership (PPP) tanba aktividade sira ne’e mensiona iha leten laos tenke governu nia papel de’it maibé ida ne’e mak baut ne’e presija halo ho parseiru entre setor publiku no privadu, ezemplu servisu ne’ebé halo ho parseiru mak portu Dili, no Cristo Rei no seluk tan.
Iha sorin seluk, Representate banku mundial, Bernard Harbore hatete, relatóriu ne’e Governu Timor-Leste husu iha 2019, no saida hetan konkordansia entre ministerial iha monentu ne’ebá mak iha etapa tolu mak hanesan, asesmentu demanda turismu, planu prisipal integradu no finansiamentu.
Maibé ita foin mak iha etapa primeiru, asesmentu demanda turismu no dadaun ne’e kompleta ona relatoriu. Relatoriu ne’e hotu iha juñu 2021 no desimina liuhosi worksop iha marsu 2022.
Siada mak ita hakarak hosi peskiza ne’e mak previzaun regorosu ba turista sira nia gastus bazea demanda tursimu iha futuru no ba nesesidade fornesimentu ne’ebé akomoda demanda torizmu iha Timor-Leste entermus nivél nasionál no destinasaun seletivu hanesan, Dili, Ramelau, Atauro no seluk tan,” tenik Bernard Harbore
Escopu servisu mak analiza baze fundamental, asesmentu demanda futuru, asesmentu fatin destinadu potensial turismu no dezenvolvimentu planu merkadu. Atu komprende liutan baze fundamentál ba demanda no haree ba previzaun saida mak posivél emtermuz de oportunidade futuru. Determina ivestimentu ba infraestrutura, abilidade no kordenasaun ba merkadu atu nune’e kria baut ne’ebé ita bolu estratejia kresimentu destinasaun.
Kona ba devesifikasaun ekonomia ne’ebé dadaun ne’e hanesan parte diskusaun entre Governu no nia parseiru atu define papél setór privadu ba investimentu dezenvolvimentu infraestrutura ho liafuan seluk hanesan, Estrada, portu no areoportu ne’ebé presija dezenvolve. Setór privadu prepra kondisaun, dezenvolviementu produtu turistiku no envolvimentu komunitariu.
Tuir previzaun ne’ebé iha afirma numeru turistiku hamutuk 200.000 vizitate internasionál tinan targetu 2030 no ida ne’e realistiku no bele atinje. Numeru ezatu la’o rai estrajeiru mak 230.000 no hosi numeru ne’e iha turista hamutuk 200.000
Ekipa halo peskiza iha fatin espesifiku tolu mak hanesan. sira halo asesmentu merkadu iha Australia reprezenta Autralia no Nova Zelandia, Singapura reprezenta Asia no Unted Kindom reprezenta Europa. Iha Singapura turista sira iha tendensia atu gasta semana ida dolar 45,000 no sira halo ida ne’e ba fatin sira ne’ebé iha fasilidade turistiku ne’ebe di’ak. Mai fali Australia, turista sira tenta atu gasta dolar 30,000 pur semana ba fatin sira ne’ebé fornese fasilidade di’ak.
Iha relatoriu ne’e mós haree kona ba issu sira ne’ebé governu no parseiru sira presija konsidera mak hanesan haforsa kordenasaun, no iha rekomendasaun balun mak hanesan, estabelese Konsellu Tourismu ne’ebé lidera hosi setor privadu, suporta ba turismu relasiona ho public, private partnership (PPP) iha dezenvolvimentu pipeline, diskusaun kona saida mak atu halo ho portu Dili tuan, reforsa no apoiu komisaun interminiteriál.
Nia hakotu, Iha relatoriu ne’e sujere mós kona ba konektividade, no asesu ba aeroportu internasionál foun, hamosu akordu servisu aeriu foun atu fasilita konektividade semo no hadi’ak liu tan kualidade no seguransa infraestrutura, hadi’ak presu billete no mellora rede rodaviária nasionál.
Hatan ba preokupasaun iha leten ne’e, Ministru Turismu Komersiu no Industria, José Lucas da Silva rekoñese katak, beleza tasi Timor ne’e sei vijen no furak tanba ne’e fatin sira hanesan iha nasaun seluk turista sira barak hakarak ba haree no esperiensia aktividade iha tasi okos no mós iha tasi leten.
Maibé atu asegura ida ne’e Governu presija iha enkuatramentu legál ida aproria ba ida ne’e. Agora dadaun ita bele dehan katak seidauk iha enkuadramentu legál. Saida ita kente halo hanesan uma nain mak asegura parte legál ninian liu-liu regulamentu sira ne’ebé atu regura kona ba atu selu tasa oinsa, no se mak atu responsabiliza ida ne’e, no se mak atu iha kompetensia atu autoriza se turista sira mai hakarak atu luku.
Será ke ne’e responsabiliza hosi Ministeriu Agrikultura no Peskas ka sekretariu Estadu Ambiente ka Ministeriu Turimsmu Komerisiu Industria tanba ne’e presija elabora enkuadramentu legál ida di’ak hodi define se mak responsabiliza,” dehan nia
Alende ida ne’e, presija konektividade semo ida ne’ebé bele fasilita maluk estrajeiru sira hakrak mai iha ne’e. Ezemplu Iha Australia hakarak mai iha ne’e no aproveita de’it fim da semana no fila ba servisu iha segunda, presija asegura ida ne’e ho konektividade, akomodasaun no infraestrutura báziku ho padraun ne’ebé iha.
Jornalista : Felisberto Fernandes
Editor : Agapito de Deus




