Lafaek News— Prezidente Komisaun G Parlamentu Nasionál trata asuntu edukasaun, saúde, seguransa no ekonomia, António Verdial de Sousa, husu Ministeriu Edukasaun Juventude no Desportu (MEJD) atu loke hikas aula prezensial ba estudante sira.
Tuir prezidente komisaun G ne’e, bazeia rezultadu fiskalizaun husi komisaun ne’e rasik nota programa eskola ba uma failla total, nune’e rekomenda ba governu liu-liu MEJD atu loke fila-fali aula normal.
Liu husi uma fukun Parlamentu Nasional, nu’udar deputadu husu ba Govenru, liuliu MEJD atu haree asuntu desvantajen husi aulas online ne’e, tanba aulas online realmente no jeralmente faila total dala ida tan hau hateten faila total!,” dehan, António Verdial ba lafaek news iha komissaun G, tersa foin lalais ne’e.
Nia afirma, rezultadu fiskalizasaun ne’ebé komisaun G rekoilla bainhira diretamente ba haree no rona vantajen no desvantajen husi benefisu programa eskola ba uma, estudante sira hatudu katak iha nia desvantajen aas liu.
Bainhira deputadu sira tun ba halo fiskalizasaun iha terenu, deputadu sira so haree no rona deit desvantagen husi aulas online,” nia dehan.
Nia esplika, iha familia barak ne’ebé laiha kondisaun atu sosa telefone android no familia barak laiha televizaun atu akompaiña programa eskola ba uma, professor barak mak laiha informasaun kona-ba aulas online no area remotas sira laiha eletrisidade.
Iha sorin seluk, Timor Leste Coalition for Education (TLCE), ne’ebé halo monitorizasaun ba asuntu dezenvolvimentu edukasaun iha Timor-Leste haree katak situasaun politika (bijaksana) ba pandemia Covid-19 iha TL afeita negativu ba dezenvolvimentu edukasaun estudante sira nian iha tinan 2 ikus ne’e.
Direitor ezekutivu TLCE, José Monteiro, hateten, prosesu dezenvolvimentu edukasaun estudante sira nian iha tinan 2 ikus ne’e presiza haree liu prosesu monitorizasaun ruma, prezisa iha avaliasaun ba notas de ezame estudante sira nian atu bele hatene sira nia dezenvolvimentu edukasaun ne’e too iha ne’ebé.
TLCE haree katak prosesu dezenvolvimentu iha aspeitu dezenvolvimentu kongnitivu labarik sira nian, desenvolvimentu abilidade estudante sira nian durante periodu ida ne’e, ita labele koalia sen monitorizasaun ou sem estrumentu adekuadu; labarik sira eskola kalae, aula ka lae, online kalae, ida ne’e so ita bele hatene nia prosesu dezenvolvimentu lao oinsa ne’e ita presiza haree liu husi notas avalizasaun; mak ezame nasional ou ezame sira, presiza hare husi aspeitu ida ne’e,” dehan, direitor PLCE, José Monteiro.
Sosiedade sivil mos nafatin husu ba Ministériu Edukasaun presiza halo evalizasaun diagnostika atu bele haree nivel koinesimentu estudante sira nian iha situasaun pandemia ida ne’e no atu ba ohin ne’e bele lao oinsa.
Ha’u rekomenda ba Ministerio edukasaun, lahatene ema ne’e lé jornal kalae, rona kalae maibe hau sempre dehan halo uluk avalizsaun diagnostiku atu determina estudante ne’e agora hatene saida,” dehan José Monteiru.
Liga ba asuntu direitu no kualidade edukasaun estudante sira iha tempu ne’e mak prezidente komisaun G afirma, komisaun G bolu ona Ministeriu Edukasaun ba iha komisaun, husu atu Ministerio Edukasaun muda nia estratejia hodi nune’e bele loke fila fali ona eskola ho aula prezensial.
Presiza ita hatene mos katak destintus deputadas no deputadu ne’ebé haknar-an iha komisaun G, bolu Ministro mai iha komisaun no fó hanoin ba Ministro sira atu muda estratejia, atu bele ita nia oan sira kontinua nafatin aula, mesmo ke la 100% maibe aulas ne’ebé realiza dia sim dia não, semana sim semana não atu nune’e ita nia oan sira bele rai netik bukae kiik ida iha sira nia bolsu no sira bolsu labele hela ho liafuan mamuk deit,” nia afirma.
Hakotu, nudar prezeidente komisaun G ne’ebé trata asuntu edukasaun, saúde, seguransa no ekonomia, husu ba Ministerio Edukasaun atu halo aproximasaun ba eskola privadu sira hodi halo kolaborasaun atu estudante sira labele selu lai propinas durante iha aula sira ne’ebé la ho prezensial ne’e.
Jornalista : Simão JM Fraga
Editór : Agapito de Deus




