Relasiona ho informasaun alerta iha Indonézia iha loron 19 fulan outubru 2022 Balai Pengawasan Obat dan Makanan (BPOM) Indonesia halo teste ba ai-moruk xarope ba labarik total 39 fornada/batch hosi 26 item. Hosi rezultadu teste refere indika katak item lima mak Kontaminadu Etilen Glikol (EG) no Dietilen Glikol (DEG). Substansia rua ne’e perigozu no bandu atu kahur ba ai-moruk xarope sira ne’ebe uza ba labarik.
Tuir rezultadu teste ne’ebe mak fó sai hosi BPOM alerta item lima hanesan:
- Termorex Syrup (obat demam/aimoruk isin manas), produs hosi PT Konimex ho numeru lisensa distribuisaun DBL7813003537A1.
- Florin DMP Syrup (Obat batuk & Flu/aimoruk mear & gripe), produs hosi PT Yarindo Farmatama ho numeru lisensa distribuisaun DTL0332708637A1.
- Unibebi Cough Syrup (Obat batuk & Flu/aimoruk mear & gripe), produs hosi Universal Pharmaceutical Industries ho numeru lisensa distribuisaun DTL7226303037A1.
- Unibebi Demam Syrup (Obat Demam/aimoruk isin manas) produs hosi Universal Pharmaceutical Industries ho numeru lisensa distribuisaun DBL8726301237A1.
- Unibebi Demam Drops (Obat Demam/aimoruk isin manas) produs hosi Universal Pharmaceutical Industries ho numeru lisensa distribuisaun DBL1926303336A1.
BPOM mos orienta kedas ba fabrika nomós distributór sira iha Indonézia laran atu rekolla fila fali sira-nia produtu hosi merkadoria hodi halo kedas destroisaun ba item lima ne’ebé kontaminada.
Hosi item lima ne’ebé mak BPOM fo sai hanesan iha leten, Ministériu da Saúde liu hosi Diresaun Nasionál Farmásia no Medikamentu cross check kedas produtu sira ne’ebé mak rejistu iha Ministériu da Saúde no identifika item rua hosi item lima ne’ebe BPOM alerta iha leten mak hanesan tuir mai ne’e:
- Termorex Syrup (obat demam/aimoruk isin manas), produs hosi PT Konimex ho numeru lisensa distribuisaun DBL7813003537A1.
- Unibebi Cough Syrup (Obat batuk & Flu/aimoruk mear & gripe), produs hosi Universal Pharmaceutical Industries ho numeru lisensa distribuisaun DTL7226303037A1.
Item rua ne’ebé mensiona, importa hosi importadór lokál ida ne’ebé rejistu iha Ministériu da Saúde no importa hosi nasaun viziñu Indonézia, hosi ida ne’e kedas Departamentu Autorizasaun Introdusaun no Merkadu halo komunikasaun verbal ba kompaña refere inklui ba importadór seluk inklui mos Farmásia Retallu sira husu atu “REKOLLA NO HAPARA DISTRIBUISAUN” ka fa’an ai-moruk refere ba importadór farmásia retallu inklui mós faan ba komunidade sira.
Diresaun Nasionál Farmásia no Medikamentu mós tun direitamente ba importadór refere hodi identifika aimoruk rua ne’ebe mensiona iha leten no husu atu rekolla no labele fa’an ka distribui sai tan ai-moruk ne’e.
Departamentu Farmakovijilansia no Kontrolu mós rekolla ona informasaun no foti sampel ba ai-moruk item rua ne’e atu bele fó sai ba públiku hodi tau iha atensaun.
Husu ba fasilidade saúde públiku no setor privadu sira atu kopera hodi labele distribui item sira ne’e.
Husu ba pesoál saúde sira (Médiku) liliu iha klínika privadu ne’ebe halo tratamentu klínika atu labele preskreve ai-moruk ne’ebé mensiona iha no. 1&2 ba pasiente.
Ho ida ne’e, Ministeriu Saúde hakarak anúnsiu ba públiku ATU LABELE SOSA KA FÓ AI-MORUK TERMOREX SYRUP NO UNIBEBI COUGH SYRUP BA LABARIK SIRA. Tanba ai-moruk hirak ne’e kontaminada ho substansia Etilen Glikol (EG) no Dietilen Glikol (DEG) i agora dadaun ai-moruk rua ne’e sirkula hela iha territóriu laran tomak (Farmásia retallu/Apotik ho Kios).
Ho informasaun ida ne’e lá’os atu halo tauk ka halo pániku populasaun sira maibé husu atu nafatin alerta wainhira sosa ai-moruk iha Farmásia, Loja ai-moruk nomós Kios sira ne’ebe fa’an ai-moruk.
Hosi deklarasaun BPOM ne’ebé fo sai seidauk iha prova ou konkluzaun ikus mak hatete utilizasaun ai-moruk xarope ne’e iha relasaun ho pasiente ne’ebe FAILLA RENAL/GAGAL GINJAL tanba atraves utilizasaun ai-moruk sei iha fatór seluk ne’ebé fó kauza ba falla renal kronika : hanesan infesaun virus, bakteria leptospira, no multisystem inflammatory syndrome in children (MIS-C) ou síndrome inflamatória multissistêmica pós-covid-19, (BPOM).
Ministériu Saúde nafatin uza meius hotu ne’ebé iha hodi ASEGURA NO KONTROLA AI-MORUK SIRA NE’EBÉ TAMA NO SIRKULA IHA TIMOR-LESTE.
Husu ba profisionál saúde públiku inklui mós setor privadu atu nafatin alerta ba item hirak ne’ebé mensiona karik hetan iha fatin ruma bele komunika direta ba numeru telefone : 77770090 hodi nun’e ekipa tun rekolla ai-moruk hirak ne’e.
Karik iha pasiente balun ne’ebé mak konsumu ona ai-moruk refere no hetan reasaun adversu medikamentu (efek samping obat) ruma tenki relata ou hakbesik-an bá fasilidade saúde ne’ebé besik.
Ministériu Saúde mós husu ba públiku atu nafatin akompaña informasaun sira hotu iha Palácio das Cinzas deit no labele konsumu informasaun ne’ebé LALOS KA HOAX iha plataforma sosiál média sira.
HAKARAK ATU HATENE LIUTAN INFORMASAUN BELE KOMUNIKA BA : 77770090, 78258710, 78188089.
Iha mós formatu atu prense reasaun adversu medikamentu (anexu), iha mós formatu prense ai-moruk ne’ebe mak la tuir standar no falsu.
OBRIGADO BA ATENSAUN !! FAVOR BELE PARTILLA!!




