Kontributu simples ba diskusaun . APLIKASAUN MARXISMU IHA TIMOR-LESTE: TEORIA NÓ PRATIKA, ULUK NÓ IHA KONTESTU FAJE DESENVOLVIMENTU AKTUAL. Sociedade humana, em kontraste ho reino animal, kompostu husi ema, mane ka feto, iha nesesidade ba assegura nia species no iha nesesidade atu sustenta nia vida moris. Atu asegura nia espesies, nia konstitui familia; atu sustena nia familia nia moris, nia desenvolve produsaun material, asente iha modelos de produsaun oin-oin nebé maka, iha faje mais avansada, determina formas de relasoens sociais no teknikas de produsaun. Formas de relasoens sociais no teknikas né maka determina ka produs konstratses ka kontradisoens iha etapa konkreta ida ho nia karakteristikas de Luta de interesses. Atu buka bajes materiais que bele determina leis das lutas de classes, maka ema hamosu ciencias no filosofia hodi nuné bele elabora teorias ka postulados (doutrina). Ema barak bainhira rona kona Marxismu, nia persepsaun halai kedas ba “ eh né komunista, né la fiar maromak”. Persepsaun ida né legitimu. Tamba ema nebé maka koalia ladauk iha informasaun suficiente, ladauk iha koinesimentu cientifiku kona ba saida maka Marxismu.
Balun fali, tamba nia pojisaun iha stratus social ida, atu defende nia intereses, hametin nia-an ba doutrina nebé maka fo beneficiu ka sustenta nia interese, iha faje konkreta desenvolvimento social economiku, hola pojisaun ba teoria ida ka seluk. Normal, no siensia no koinesimentu desenvovle husi aspektus sira né. Kontudu, iha sociedades nebé maka evolusaun cientifika la’o neneik liu, luta teorika ladauk dejenvolvido diak, ita bele nota katak sektores sociedade nebé maka exploradu iha tendensias atu fó fali apoios ba parte sociedade ida nebé maka hakarak hametin nia intereses, liu husi propagasaun teoria ka doutrina nebé maka sustenta nia klase. Tamba sira iha kontrolo sobre bens materiais nó meios de propaganda, fasilmente sira ( classe burguesa) bele influencia pensamento sociedade ida nian, iha faje konkreta ida. Ita bele hare katak ema barak liu, inklui mos trabalhadores, ema kiak sira, agrikultores sira nebé exploradu, mos hanoin, dala barak, tuir pensamento classe burguesa nian. Sektor ida né maka Marxismu, nudar teoria politika, hakarak defende.
Maibe, tamba influencia media nó instituisoens seluk, halo com que ( se demikian rupa) sektores hirak né hare Marxismu hanesan “ doutrina” nebé maka atu mai kontra sira nia fiar ka relijiaun. Ema kahur fiar ( kepercayaan ) ho teorias ekonomikas nó sociais! Fiar ( fé ka kepercayaan!) buat ida maka individual-subjectivo, katak relasaun ema ida-idak ho nia transendente. La iha medida ida atu sukat ema ida iha Fé ( fiar) ka lae. Relijiaun instituisaun social – keagamaan nebé maka halibur ema nebé fiar iha ka ho bajes ba Mesias ida, halo tuir ritual ida, hanesan tuir regras ka normas nebé maka Instituisaun né determina. Koalia kona ba klasse burguesa ( burjuis), kiik ka medium, ka as, preciza ita halo avaliasaun ida ke objektivu. Laos elementu klasse burguesa hotu anti marxismu, ka iha persepsaun ida ke ladiak kona ba Marxismu. Elementus balun husi klasse burguesa, iha fase ida nia laran, bainhira nia interesses em kauza, ka nia labele hetan nia beneficios, nia bele hamrik defende ka kontra Marxismu. Né relativu! Grupu social né maka ita hanaran “klase média” no sira politikamente iha liu tendensias ba sociual demokrasia, embora sira ladauk bele dada diferensa entre social demokrasia ho socialismu. Classes bem estabelesidu, ( ema riku ituan ona) nia hanoin maka oinsa atu bele sai rikun liu tan, oinsa nia rikun sei bele aumenta, nó nia bele ho facilidade hetan resposta ba nia necessidades materiais.
Maibé, necessidades materiais hirak né mai husi desenvovlimentu produsaun nebé implika investimento capital nó explorasaun mãos de obras nó asente iha sistema asalariado ( upahan). Iha sistema de produsaun hanesan né, hori uluk kedas, iha nia laran iha kontradisoens bajikas. Kapital hakarak hetan lucros ( funan) diak liu, trabalhadores hakarak hetan kondisaun servisu nebé diak nó salario nebé maka bele to’o atu sustena nia necessidades no nia familia nia moris. Iha kontestu ida né maka Estado nudar orgaun nebé hamoris Ukun, liu husi Governo hatun Ukun nebé bele regula interesses klasses sociais nebe iha Nasaun-Estado ida nia laran. Ukun nebé sai husi Governo ida reprejenta interesses classes nebé maka kaer Ukun. Governo mai husi eleisoens ke ema ida-idak ka hotu-hotu nebé vota periodikamente, balun tinan lima-lima, balun tinan hathat, iha sociedade moderna nebé adopta ona sistemas de demokrasia pluralistas.
Atu bele tuir eleisoens, maka partidos politikus tenki iha. Geralmente, ema sira nebé iha edukasaun diak ituan ona ka avansadu ona maka tenta interpreta nia interesses, nia klasses nia interesse hodi hari Partido nó converge ba representa interesses povo tomak nian, rikun ka kiak nian. Eleioens mai nudar instrumentu atu povo bele delega nia poderes lejislativus, ekjekutivus nó , karik iha limites balun, yudikativus. Iha demokrasia ita koinese demokrasia directa no demokrasia repejentativa, klaru ho nia variants balun nebé halo ema konfunde ho konseitus demokrasia popular, social, nó seluk-seluk tan. Geralmente iha nasoens-estadus modernus existencia partidos politikus, la importa nia ideologia saida, maka justifika katak nasaun-estadu ne demokratiku. Ita adopta prinsipiu Estado de Direito Demokratiku. Estado de Direito, nia prinsipius bajilar ida maka supremasia da lei, ema hotu-hotu hanesan iha lei nia oin. Estado de Direito Demokratiku, nia prinsipiu bajilar maka lejitimidade demokratika. Ita nia konstituisaun adopta eleisaun nudar alavanka ba povo atu delega nia poderes.
Tamba né maka ita iha eleisoens periodikas ba orgauns de soberania-sira. Ita nia perspektiva, orgauns soberania-sira bele halo lei, halo politikas ka politikas publikas bainhira hetan lejitimidade demokratika. Partido ida-idak aprejenta ba nia eleitoradu nia programa politku. Povo vota. Se maka manan ba Ukun, durante periodu ida. Em termus teorikus, programa nebé maka partidos sira aprejenta atu bele rejolve problemas ema hotu nian. Kontudo, iha sociedade nebé maka interesses de classes klean ona, iha sociedade nebé maka capital forte liu ona, dala barak, dificilmente, partido ida bele konkretija nia estrategias tomak hodi garante ema hotu bele atinje nia interesse. Ho lian seluk, dificil atu satifaz klasses hotu-hotu nia interesses. Tamba iha sistema politiku nebé demokrasia bajeia ona ba finansiamentu, maka eleisaun sai ona “gerobak” klasse nebé maka iha osan. Partidos depende ona ba finansiamentu, atu materializa kampanhas eleitorais. Ema nebé maka iha osan, nia maka kontrola partidos, liu husi finansiamentu antes, durante periodos eleitorais. Husi interpretasaun fajes de desenvolvimentu social né maka mosu teorias ka doutrinas politikas ideologikas. Classe ida-idak sei fihir doutrina nebé maka serve nia interesses. Mai ita haré suscintamente ( badak eit) konseitus teoria ka filosofia marxismu.
LA IHA CIENCIA IMPARCIAL Tuir Lenin, iha nia artigo “The Three Sources and Three Component Parts of Marxism” nebé publika iha journal Prosvshcheniye no 3 , iha mundu civilizado laran tomak doutrina Marx hamosu hostilidade boot ba ciencia burguesia ( official nó liberal). Ciencia burguesia konsidera Marxismu hanesan “pernicious sect” ( seita malfazeja, ho tetun karik, seita ida be at liu) . Lenin dehan , tamba né sei la iha attitude seluk maka ita bele hein, maka la seluk la let, tamba iha sociedade nebe maka bajeia hela ba Luta de Classes, sei la iha ciencia social ida maka imparsial. Lenin liu tan hateten, ciencia official no liberal defende salario-escravatura, enquanto que marxismu declara funu imperdoavel hasoru sistema escravatura, assalariado. Lenin, hateten liu tan, hein katak ciência atu sai imparsial iha contextu sistema de produsaun nebé bajeia ba sistema asalariado iha sociedade escravizada, maka nudar mehi mamuk ida hela deit, hanesan mos hein katak atu iha imparsialidade husi fabrikas sira kona ba questao, diak ka la diak, hasae salario trabalhadores sira-nian husi hamenus profit capital nian.
Tamba sa? Tamba ema nebé iha Kapital investe atu buka habot nia capital, la os investe atu fo han ema. Kapital fo salario, maibe nia kalkula didiak ona, hodi nune ema nebé servisu bele hetan salario nebé suficente ba nia atu moris no fó han nia familia nó hodi nuné aban bele tama fali servisu. Kapital, define mekanismus de produsaun, estrategia de produsaun, Mercado nó reinvestimento, bajeia ba teoria “mais valia” ( surplus value). Iha duni artigo né mos, Lenin hateten katak historia filosofia no historia ciência social hatudu ho clareza perfeita katak iha Marxismu la iha sectarianismu, no ciencia né mosu iha dalam luan ( auto estrada) desenvovlimento mundo civilizado. Tuir Lenin, Marx nia especial genio maka bele fó resposta ida ba problemas nebé maka mosu iha humanidade. Nia doutrina mosu nudar kontinuasaun directa nó imediata ba hanorin husi representantes boot filosofia nian iha areas politikas, ekonomikas nó socialismu.
Tuir Lenin, doutrina Marx maka doutrina omnipotente tamba nia hatudu dalam los. Doutrina ne kompreensivo nó harmonioso, nó fornece ba ema vijaun integral mundo nian kona ba aspektus superstisaun, reacção, ka atu defende opsaun burguesia nian. Lenin mos akresenta tan katak doutrina né nudar successor legitimo ba buat diak hotu nebé maka humanidade produs iha seculo 19, hanesan representadu husi filosofia Alemã, economia politica Inglaterra, no socialismu Francês. Ba Lenin, Filosfia Marx maka materialismu. Filosofia né mosu iha situasaun historika moderna Europa nian iha finais dos seculos 19 iha França.
Iha altura néba, iha França, Europa tomak, burguesia halo opresaun, explora trabalhadores, iha rapina mediaval, kapitalismu buras, sistema ekonomiku nebé maka mosu iha néba hamosu sistema social inequilibrado, ema lubun oan ida maka riku, ema lubun ba lubun moris kiak no terus. Entaun, ema barak hahu luta atu halakon escravatura institusional no ideal. Pensamentu oin-oin mosu, ideias oin oin mosu, iha kontestu opresaun nian, atu buka dalan, buka Teoria nebé maka los atu bele lori sai povo husi sistema escravatura no asalariado. Iha kontestu né, maka Marxismu mosu no prova katak nia ciência no filosfia ida ke iha konsistensia.
Hamrik hatudu dalan ba klasses oprimidas atu luta nó mos inspira nasoens sira seluk atu bele hetan hanoin kona ba luta de libertasaun, Ukun Rasik An, nó pensmaneto kona ba equidade, igualdade entre povos nó valores de emacipasaun feto nian. Nuné, maka ema nebé maka hakarak preserva sistema feudal, escravatura, asalariadu, hahu halo difamasaun, bajeia ba nia orientasaun , hodi kombate pensamentu marxista.
Ema nebé maka inimigu demokrasia nian, buka sadere an ba instituisoens nó ba filosfia idealista, halibur-an atu defende ka apoia evolusaun pensameno ida. Maibe iha kotuk, sira so luta deit ba sira nia interese. Karik ita analije didiak pensamento Lenin nó ita korela ba ita nia situasaun social, ita bele hare katak, filosofia idealista fó bajes ba ema bele hamosu teoria ka doutrina. Ema sira né, tenta manipula mos valores doutrinas idealistas kona ba igualdade, tulun malu, hadomi malun, husi desenvolvimentu filosofia idealista nebé maka sira fiar. Sira kaer metin ba filojofia idealista , maibé sira rasik lahatene ho klean valores idealistas nebe maka sira halo profisaun politika. Filosofia Idealista, por exemplo, karik ita le iha livrus , hanorin valores de dignidade umana, hanorin katak ema hotu moris hanesan nó ho dignidade humana. Maibe ema nebé fiar ba filosofia idealista, hamosu doutrina katak so klasse media ida forte maka bele garanta estabilidade ekonomika.
Sira tenta interpreta solidariedade humana husi angulu fó servisu ba ema, hanesan mos tulun ema. Hanoin simplista liu! FORMAS DE PRODUSAUN IHA ITA NIA SOCIEDADE Iha ita nia situasaun konkreta, modelo de produsaun nebé maka la’o dadauk maka modelo de produsaun nebé maka asente iha sistema asalariado.
Laiha diferensa ho modelo ne’ebé maka hala’o iha periodo colonial portugues , nó periodo okupasaun Indonesia. Iha periodo colonial português , iha cidades boot iha ita nia ema balun servisu hanesan kaixeiru ( cashier), matross, kondutor, trabalhador iha ema nebé iha capital nia fatin produsaun. Iha areas plantasoens nian, ita nia ema, Kapital nain lori husi fatin balun ba hela iha fatin ka sentrus de produsaun kafe, nu’u hodi servisu. Iha salario, maibe iha liu pratika feudalism nó patraun bele kontrola diak liu tempo trabalho.
Ho invajaun nó okupasaun, modelo né la muda, maibe hetan liu tan nia espansaun, ka prevalece luan liu tan iha sectores de produsaun hotu-hotu, nó timor-oan balun hahuú, ho fasilidades nebé maka invajor garanta, iha ona “Perusahan” rasik, balun boot, balun medium, nó balun kiik. Depois de ita Ukun Rasik An ona, sistema asalariado ladauk muda.
Ita iha kompanhias Unipessoal, Limitadas nó Boot nudar sectores estrategikus de dejenvolvimentu. Ema balun iha Kapital rasik ona karik em formas de osan, balun fali iha capital social deit karik, la iha osan, maibe iha lobby deit nebé maka bele garanta nia sai patraun ka kompanhia nia nain. Kompanhia hotu-hotu depende ba osan nebé maka Estado hasai tinan tinan liu husi Orsamentu Geral de Estado.
Osan né nia hun maka minarai ( fontes petroliferas) nebé maka ita hetan tamba ita hotu luta ba Ukun An. Maibe iha nia utilijasaun ba investimentu, ba dejenvolvimentu, balun patraun, balun trabalhador assalariado, balun manan boot, balun manan para bele moris deit. Ida né maka kontraste boot iha ita nia Nasaun, atu ita lalika temi lai nudar Kontradisaun Bajika. Kontraste né maka ho evolusaun prosesu dezenvolvimentu ekonomiku sei determina relasaun entre forsas produtivas ho capital.
Lalais ka neneik, sei mosu choques de interesses iha procesu produsaun né rasik! Husi fatin seluk, ita hare katak iha sektores de dezenvolvimentu reais, ekonomia real, maka kios ka kakilima sira nebé familia ka ema ida-idak loke iha dalan ninin, iha merkadu Hali Laran ( muda ona ba taibesi), Merkadu Komoro ( muda ona ba Man Leuana), nó fatin seluk tan, maka fila liman, buka moris ho kosar ben rasik. Maibe , ho dejenvolvimentu sidade, ho dejenvolvimentu komersio nebé bajeia ona ba super mercados, ka lojas bobot, nia expansaun sira tenki hasoru dejafios balun ke bele halo sira taka sira nia aktividades ka bele hetan rendimentu ke ladiak ona, tamba kompetisaun.
Karik sira labele sustenta sira nia aktividades, sira sei taka sira nia Kios, lojas hodi buka servisu seluk. Bele mos sira halai ka muda profisaun ba sai trabalhadores. Iha areas produtivas seluk, sector agrikola, peskas nó industrias artejanais, ita asiste hela status quo. Ladauk bele sai sector nebé maka garanta produsaun ekonomika.
Kontudo, sector ida né iha perspektivas diak atu dejenvolve, tamba sector estratéjiku nó nia produtus iha Mercado nasional. Bele mos ikus mai, tamba falta de capital, tamba introdusaun finin (sementes) husi liur atu hadia kualidade nó hasae produsaun, halo com que custos de produsaun as, ita nia agricultores sira sei abandona hotu rai, ou bele mos sira sei servisu nudar trabalhador agrikola iha sentrus de produsaun agrikola nebe maka Kapital tama ona.
Agrikultor nebe iha rai, ka nain ba rai-to’os-natar-plantasaun, sei lakon nia titulus no nakfilak an ba sai fali tarbalhador-agrikula iha rai nebe nia bei-alan sira husik hela ba nia.
Ne’e previjaun, bele akontese, karik politika Estadu la orientadu ba defende direitu rai-nain sira nian. Politika introdusaun finin atau hasae kualidade nó produsaun diak, maibe husi parte seluk hasae mos custos de produsaun nó halo Timor Leste depende ba finin husi rai produtor finin. Impaktu negativu seluk maka halakon finin original.
Nuné ita nia agrikultura labele ona sai agrikultura verde, tamba finin husi rai liur kondisionadu ona ba atu utilija adubos kimikus. Mekanijasaun, industriliazasaun sector agrikola, se la hala’o ho planu ida ke integradu, iha previjaun ida ke diak, sei fó impaktus negativus nó sei hamosu desemprego ka aumenta populasionalidade trabalhador-sira nebe desempregadu. Bainhira ema barak buka servisu, oferta kampu tarbalho menus, maka kapital sei iha liu forsa atu determina nivel salariu no kondisoens de trabalho. Trabalhador sira sei tama iha kompetisaun desenfreda.
Sira-ho-sira maka sei hamonu malu. Ida la aseita nivel salariu nebe patraun oferese, ida seluk , tamba sudar liu-ona, aseita nivel salariu nebe patraun fo, mesmo ke haktuir ba nivel salariu minimu nebé maka Governu determina ona. Husi dejenvlvimentu sector emprejarial nebé ita hare iha leten, ita asiste hela capital bo-bot husi rai seluk tama, balun utilija ka backing kompanhia timor-oan, balun fali la’o rasik, maibe iha ona tendensia atu domina sector economia ita nia rai-nian. Timor-oan nebé iha kompanhia, mesmo sira nebé uluk okupasaun nia tempo estavel ona, sente ameasadu, comercio kuaje ke ema china domina hotu ona.
Kooperativas ita nian barak maka moris, maibe capital kiik nó ladauk bele atu compete ho capital husi rai seluk. Senario ida né se la muda, ikus mai kompanhias timor-oan sira sei monu hotu nó capital rai liur maka sei evolui hodi nuné sistema de produsaun asalariado sei buras nó timo- oan sei hetan deit salario atu bele moris loron balun iha fulan ida nia laran.
Iha faje ida né, maka ita bele dehan, sei mosu konsiensia klasses industriais atu hamrik hodi luta ba hadia sistema economiku, ou la iha forsa , tamba mundu globalijadu, tamaba ita tama ona ASEAN, ita sei sai hanesan atan ka penontong iha procesu dejenvolvimentu industrial, la’os ona Nasaun. Tamba ita Ukun An ona, maibe Ukun An nebé la fo dalan ba ita atu hetan Libertasaun husi opresaun ekonomika. Ita iha deit Liberdade nó Ukun An.
Ita iha deit sistema demokrasia nebé fo ba ita direito no liberdade atu tinan lima-lima ba vota. Maibe husi angulu de vida ekonomika, ita “bok an labele” i Ukun nain sira nebé ita hili hatun predikadu ka kategoria ba ita, dehan kibiit laek hodi bele hetan netik UMA KIIBIT LAEK. Ita karik manan maka predikadu indignu sira né.
Karik ita manan konsiensia social de klase, ita sei buka malu atu organija-malun no buka dalan ba ita nia emansipasaun ekonomika. Maka lae, ita karik sei moris nuné, lahatene to bainhira. Iha fatin seluk, Leis nebé maka ita nia reprejentantes sira diskuti, produs nó aprova, dala barak hakruk liu ba intervensaun husi rai liur. Nuné maka leis hirak né sai fali entrave ba objektivu Libertada a Pátria , Libertemos o Povo.
Oinsa atu liberta povo, se lei la fó dalan povo atu moris, se lei la fó dalan atu proteje empresas kiik, cooperativas-sira perante konkorensia capital! Ikus liu, maka se Lei kona ba rai nó propriedades la proteje povo nia direitu ba rai, tuir direitu kostumeiru ( hukum adat= lisan ), se Lei sei permite halo expropriasaun ( foti povo nia rai ho razaun ba interese publiku), maka ita bele fiar katak konseitu Libertemos o Povo sei sai konseitu mamuk ida hela deit. Ema barak liu maka sei hasoru kiak estrutural( pobreza estrutural), tamba lakon ona bens nebé maka nia iha, por tradisaun. Karik desemprego aumenta iha numero, maka kompetisaun entre trabalhadores atu buka emprego, sei fo’o poder ekonomiku ba Kapital atu determina salario, kondisoens de trabalho.
Capital sei iha liu poder ekonomiku do ke classe trabalhadora, husi fatin ida, nó husi fatin seluk, qualquer governo sei iha dificuldades atu halo lei ke proteje trabalhadores. Tamba Kapital nia poder ekonomiku atu lobbing nó equilibra politika Estado boot liu. Estado depende ba sector privado atu garanta emprego, mesmo que la bele absorve hotu mãos de obra. Iha kontestu evolusaun hanesan ita analije iha leten, maka karik mosu duni, sector laboral-industrial sei konstitui agentes ba Revolusaun iha tinan hirak nebé maka sei mai.
Etapa ida né sei prova teoria ida husi Marxismu nebé dehan katak luta ba socialismu so bele manan forma bainhira sector industrial expande ona nó hamosu ona impaktus sociais nó ekonomikus. To iha realijasaun ida né, leis do socialismu cientifiku nebe Marx no Engels desenvolve sei hatudu nia validade teorika. Ita tama iha faje ida ke ita precija forsa industrial atu hahu luta emansipatoria.




