Lafaek News—Grupu Hortikultura Sustentavel (HS) ne’ebé foku kuda produtu lokal hanesan brinjela, Tomate, modo mutin no baria iha Loes postu administrativu Maubara munisípiu Likisá no Hera postu administrativu Kristu-Rei munisípiu Dili ho medida toos liu hektares 6.
Germano Barbosa nudar fundador ba grupu ne’e relata, Membru ne’ebé servisu iha Grupu Hortikultura Sustentavel hamutuk ema nain 30, maioria foinsa’e Timor-oan de’it mak servisu lokalizasaun hortikultura sustentavel Hera ho Loes.

Germano afirma nia parte garante kuantidade modo hodi serbi kostumer sira nia presiza hanesan modo mutin, brinjela, baria, tomate no mostrda, iha lokalizasaun hortikultura sustentavel Hera no Loes prontu suplay modd ba se-se de’it mak presiza, hanesan loja, merenda eskola no ba merkadu Taibessi no Manleuana.
“Ita Prontu ba kualker ne’ebé presiza modo, ami prontu fornese toneladas, bele mai sosa direta iha ami nia too laran hanesan Hera no Loes,” Germano Barbosa ba Lafaek News iha nia servisu toos-laran Hera kinta semana ne’e.
Nain ba Grupu Hortikultura Sustentavel ne’e mos husu governu liu-liu Ministériu Komérsiu no Indústria no Ministériu Agrikultura presiza fo tulun ba joven sira ne’ebé iha vontade servisu iha toos laran hanesan grupu Hortikultura Sustentavel atu motiva sira hadomi hadomi hortikultura hodi kontribui ba dezenvolvimentu iha setor agrikultura Timor Leste.
“Governu tenke haree asuntu juventude sira ne’ebé iha vontade as servisu iha nia rain rasik, duke ba servisu iha rai liur, maibé ita nia rain ne’e potensial ba hortikultura, ami prontu servisu iha ami nia rain rasik, maibé governu mos presiza tulun, hanesan trator no fini ba hortikultura nian, atu nune’e ita nia agrikultura bele la’o ba oin, diminui jovens sira halai ba servisu iha ema nia rain, hanesan Timor oan joven foin sa’e triste,” Germano kestiona.

Finalista Eskola Téknika Agríkola Natarbora (ETAN) ne’e rekomenda mos ba governu atu haree mos asuntu importasaun produtu rai liur ne’ebé nakonu iha rai laran hodi hamate valores produtu lokal rai laran nian iha merkadu, governu presiza hapara produtu importasaun ne’ebé Timor iha nanis ona, la presiza lori mai Timorl, bele importa produtu ne’ebé iha Timor seidauk iha.
“Ami grupu hortikultura sustentavel hakarak husu governu atu hapara tiha produtu sira ne’ebé lori hosi nasaun oioin mai Timor, iha Timor povu kuda hela tomate, brinjela, mostarda, baria no seluk tan ami grupu HS rasik kuda ona produtu lokal dezde 2017 too ohin loron, tanba sa mak governu tenke loke dalan ba produtu estranjeiru, ne’e ita halakon ita nia valores produtu lokal rasik,” Germano kestiona.

Iha sorin seluk, João Pinto de Piedade hosi ajénsia KOICA, sente kontente tanba bele sosa direta produtu lokal hosi grupu Hortikultura Sustentavel, ne’ebé prodúz hosi joven foin sa’e sira iha Hera no Loes, modo tahan kualidade tanba uza adubu orgániku no postura modo tahan no isin ne’ebé fresku tebes.
“Nudar komprador husu ba públiku atu sosa modo direta hosi grupu Hortikultura Sustentavel ne’ebé Timor oan rasik mak kuda no uza adubu orgániku, atu nune’e evita sosa produtu sira mai hosi estranjeiru la fo nutrisaun di’ak ba ema nia saúde,” afirma João Pinto de Piedade (traballador Koica)
Observasaun Lafae News iha terrenu nota produtu lokal ne’ebé Grupu Hortikultura Sustentavel hanesan brinjela, Baria, tomate, mostarda/modo-mutin iha toos ne’ebé luan kuaze hektares 6 kompostu hosi Hera no Loes.
Ekipa Lafaek News.



