Lafaek News—Tuir dadus ne’ebé rejista rasik hosi Institutu Nasional Combate HIV-SIDA, hosi tinan 2023-2025, total ema hamutuk ema 2.400 mak infiltradu hosi HIV-SIDA liu hosi seksu livre.v
Prezidente INCSIDA Daniel Marçal hatoo dadus ne’e hafoin entrevista ho jornalista sira iha eskritoriu INCSIDA Pantai Kelapa Dili Timor Leste, katak relasaun ho númeru iha leten enkoraza parte hotu atu kontribui sensibilizasaun hodi reduz númeru kazu HIV-SIDA atu labele kontinua hada’et ba ema seluk liu hosi seksu livre.
” Ida ne’e mak Ita laiha opsaun, opsaun prinsipál ne’e mak ko’alia tanba ko’alia ne’e hasa’e ema nia konsiénsia kuandu ema ne’e iha konsiénsia iha buat diak buat át nia sei halo transformasaun ba nia hahalok rasik tanba ema hotu lakohi sofre HIV, laiha ema ida hakarak kona HIV mos tanba nia hahalok sira ne’e mak nia halo nia la hanoin uluk ikus mai prejudika kona HIV, tan ne’e opsaun ida ne’ebe INCSIDA halo nafatin halo sensiblizasaun iha fatin hotu hotu atu hasa’e ema ida-idak nia konsiénsia ba hahalok seksu livre,” Presidente HNGV Daniel marcal iha resitu HNGV Pantai kelapa Dili
Tan ne’e, presiza tebes media atu ajuda espaila informasaun ba ema hotu iha rai-laran no rai liur atu hatene impaktu hosi seksu livre no ransu livre, tan ne’e papel media importante iha asuntu hotu-hotu inklui asuntu kombate virus HIV Sida.
“Dalan diak presija tebes media hansa instrumento Ida ami ko’alia ba ema nain 10 imi ko’alia ba ema rihun tamba ne’e importante tebes involvemento media nian iha problema Ita hamutuk atu redus problema transmisaun HIV iha Timor no bele Salva ita Nia ema ne’e ha’u sempre dehan Timor halimar demais ho buat Ida sexu livre Ita husik deit Inan aman sira la kontrola oan agora imi hare dadauk viral viral buat hotu ne’e liga ho seksu ne’e , iha Fatin instrusaun balu Ita espera sira mak sai edukador no motivador maibé ikus mai hare tok Ita ema iha laran Ita halo buat Balu la diak sai viral ne’e buat Ida seksu ne’e,” nia sublina.
Atu evita virus HIV ne’e labele kontinua da’et ba ema seluk iha mekanizmu oi-oin, ba dahuluk presiza hasa’e ema hotu ninia konsiensia, hapara seksu livre no fahe informasaun balu kona-ba impaktu hosi moras HIV SIDA tanba laiha aimoruk atu halakon.
“Prekupsaun públiku ne’e, tanba hare ba buat Ida HIV ne’e transmiti barak liu iha relasaun seksual Ida livre ne’e husi ran ne’e ema bele kontrola hela ran ne’e agora ministériu saúde iha polítika kapas, dehan daun ida sei uza tenki uza ba ema ida, maibé seksual livre ne’e Ita atu kontrola la hetan ne’e so Ita bele ko’alia deit Ita konvida sira mai ko’alia de’it para konsiénsializa hasae ema nian konsiénsia para bele hanoin diakdiak lai seksu ne’e diak furak ema hotu gosta ema hotu presija kuandu halo seksu ne’e la tuir nia dalan ne’e maka balu moris hela ho HIV Kona tiha HIV lakohi ba tex ran nian Moris nafatin ho HIV ne’e la kleur transforma bele akobida lalais entaun Timor ne’e ema uituan de’it lakohi kria kondisaun ne’ebe diak asegura Ita nian maluk Sira ne’ebe maka hakarak goja iha Timor ne’e tamba deit buat Ida seksu ne’e gostu minutu 1 2 ikus mai ema barak kona ona HIV, da-daun governu sei hala’o subsídiu ai moruk HNGV, no Presidente HNGV ne’e mos husu atu kuidadu an tenki hala’o teste ran atu nune’e bele hatene kondisaun ema Idak Idak nian.
Ekipa Lafaek News



